2023
Ilme
◄ |
20. sajand |
21. sajand
◄ |
1990. aastad |
2000. aastad |
2010. aastad |
2020. aastad
◄◄ |
◄ |
2019 |
2020 |
2021 |
2022 |
2023
| 2024
| 2025
| 2026
| 2027
| ►
| ►►
Jaanuar
| Veebruar
| Märts
| Aprill
| Mai
| Juuni
| Juuli
| August
| September
| Oktoober
| November
| Detsember
2023. aasta (MMXXIII) oli 21. sajandi 23. aasta. See algas pühapäevaga.
Vasted teistes kalendrites
[muuda | muuda lähteteksti]- Juudi kalender: 5783–5784
- Hinduistlik kalender: 5124–5125
- Islami kalender: 1444–1445
- Iraani kalender: 1401–1402
- Sirvikalender: 10236
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. jaanuar – Horvaatia liitus euroala ja Schengeni viisaruumiga.
- 5. jaanuar – Vatikanis toimusid emeriitpaavst Benedictus XVI matused.
- 8. jaanuar – Brasiilia kolme võimu väljaku ründamine: Brasiilia endise presidendi Jair Bolsonaro toetajad ründasid Rahvuskongressi, ülemkohtuhoonet ja presidendipaleed.
- 15. jaanuar – Nepalis Pokharas kukkus alla reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 72 inimest.
- 18. jaanuar – Ukrainas Kiievi lähedal Brovarõs kukkus alla Ukraina päästeameti kopter. Hukkusid kõik kopteris viibinud kümme inimest, teiste seas Ukraina siseminister Denõss Monastõrskõi, lisaks hukkus neli inimest maapinnal.
- 18. jaanuar – Antigua ja Barbudal toimunud üldvalimiste tulemusena säilitas Antigua ja Barbuda Töölispartei Esindajatekojas enamuse.
- 19. jaanuar – Madagaskari tabas tsüklon Cheneso, mis nõudis 33 inimelu.
- 19. jaanuar – Prantsusmaal puhkesid ulatuslikud meeleavaldused seoses president Emmanuel Macroni kavaga tõsta pensioniiga.
- 25. jaanuar – Uus-Meremaa peaministriks valiti Chris Hipkins, kes astus ametisse sama aasta 7. veebruaril.
- 27. jaanuar – Iraani pealinnas Teheranis rünnati Aserbaidžaani suursaatkonda, hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest.
- 27. jaanuar – Palestiinlane ründas Ida-Jeruusalemms sünagoogi, hukkus seitse tsiviilisikut.
- 28. jaanuar – Tšehhi presidendivalimised võitis Petr Pavel.
- 30. jaanuar – Pakistanis Peshawaris asuvale mošeele korraldatud enesetapurünnakus hukkus 84 ja sai vigastada üle 220 inimese.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. veebruar – Komeet C/2022 E3 (ZTF) jõudis Maale kõige lähemale.
- 3. veebruar – Ameerika Ühendriigid teatasid väidetava Hiina luureõhupalli avastamisest. Õhupall tulistati järgmisel päeval alla.
- 3. veebruar – Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis sõitis rööbastelt välja ohtlikke kemikaale vedanud rong, mis põhjustas ulatusliku keskkonnareostuse.
- 4. veebruar – Tšiilis laiendati ulatuslike metsatulekahjude tõttu välja kuulutatud eriolukorda uutesse piirkondadesse.
- 6. veebruar – Türgit ja Süüriat tabas 7,8-magnituudiline maavärin. Hukkus üle 59 000 inimese, vigastada sai üle 120 000.
- 12. veebruar – Uus-Meremaad tabanud tsüklon Gabrielle põhjustas laialdaselt üleujutusi ja elektrikatkestusi.
- 12. veebruar – Küpros presidendiks valiti Níkos Christodoulídis.
- 15. veebruar – Panamas toimunud bussiõnnetuses hukkus 42 inimest.
- 18.–23. veebruar – São Paulo osariiki Brasiilias tabanud üleujutustes ja maalihetes hukkus 65 inimest.
- 24. veebruar – Mosambiigis maabunud tsüklon Freddy tõi kaasa tugevad vihmahood, mille põhjustatud üleujutustes hukkus Mosambiigis 198 ja selle naaberriigis Malawis üle 1200 inimes.
- 25. veebruar – Nigeeria presidendiks valiti Bola Tinubu.
- 26. veebruar – Lõuna-Itaalias Calabria rannikul uppus pagulasi vedanud alus, hukkus 96 inimest.
- 28. veebruar – Kreekas Tessaalia piirkonnas toimunud rongiõnnetuses hukkus 57 inimest.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. märts – Ameerika Ühendriikides kukkus kokku Silicon Valley Bank ja paar päeva hiljem Signature Bank. Tegemist olid suurimad pangakrahhid pärast 2008. aasta majanduskriisi.
- 10. märts – Saudi Araabia ja Iraan taastasid pärast seitset aastat diplomaatilised suhted.
- 14. märts – Venemaa sõjalennuk rammis Musta mere kohal Ameerika Ühendriikide drooni, mis kukkus merre.
- 17. märts – Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja vahistamismäärused president Vladimir Putini ja laste õiguse voliniku Marija Lvova-Belova kohta seoses Ukraina laste sunniviisilise väljasaatmisega Venemaale.
- 19. märts – Šveitsi suurpank UBS nõustus ostma Credit Suisse'i.
- 19. märts – Kasahstani parlamendivalimistel võitis enim kohti valitsev partei Amanat.
- 21. märts – Afganistani Badakhshāni provintsi tabas 6,8-magnituudiline maavärin, mille tõttu hukkus 21 inimest.
- 24.–27. märts – Alabama ja Mississippi osariiki Ameerika Ühendriikides tabanud tornaadodes hukkus 23 inimest.
- 27. märts – Mehhikos Ciudad Juárezis hukkus põgenikekeskuse tulekahjus 40 inimest.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. aprill – Soomes toimunud parlamendivalimiste tulemusena sai parlamendis enim kohti Petteri Orpo juhitav Rahvuslik Koonderakond.
- 2. aprill – Montenegro presidendivalimised võitis Jakov Milatović.
- 2. aprill – Andorra parlamendivalimised võitis peaminister Xavier Espot Zamora juhitud liberaalne koalitsioon.
- 4. aprill – Soome sai NATO 31. liikmesriigiks.
- 4. aprill – USA endine president Donald Trump sai süüdistuse 34 võltsimisjuhtumi eest.[1]
- 11. aprill – Myanmari kodusõda: Myanmari sõjaväehunta korraldas õhurünnaku Pazigyi külale, hukkus 130 tsiviilisikut.[2]
- 14. aprill – Jupiter Icy Moons Explorer startis uurima Jupiteri kaaslasi.
- 14. aprill – Ghana kiitis esimesena riigina heaks malaariavaktsiini R21/Matrix-M kasutamise.
- 15. aprill – Sudaanis puhkesid kokkupõrked sõjaväelise režiimi rivaalitsevate rühmituste vahel.
- 18. aprill – Telekanal Fox News nõustus maksma 787 miljonit dollarit Dominion Voting Systemsile, et vältida kohtuprotsessi 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kohta levitatud valede üle.
- 18. aprill – Lõuna-Hiina merest avastati Teises maailmasõjas ameeriklaste uputatud Jaapani laeva Montevideo Maru vrakk.
- 19. aprill – Jeemenis Sanaas toimunud rüseluses hukkus üle 90 inimese.
- 20. aprill – Esimesele katselennule startis läbi aegade suurim ja võimsaim rakett Starship. See plahvatas neli minutit pärast starti.
- 30. aprill Paraguay üldvalimiste tulemusena valiti riigi uueks presidendiks Santiago Peña.
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. mai – Ameerika Ühendriikides kukkus kokku First Republic Bank.
- 2. mai – Pärast 87 päeva kestnud näljastreiki Iisraeli vanglas palentiinlane Khader Adnan.
- 3. mai – Serbia pealinnas Belgradis toimunud koolitulistamises hukkus kümme inimest.
- 3. mai – Indias Manipuris puhkenud etnilistes kokkupõrgetes hukkus üle 50 inimese.
- 4. mai – Serbias Belgradist umbes 100 km kaugusel kahes erinevas tulistamises hukkus kokku üheksa inimest.
- 5. mai – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroonapandeemia lõppenuks rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorrana.
- 6. mai – Londonis Westminster Abbeys krooniti Suurbritannia kuningas Charles III.
- 7. mai – Araabia Liiga taastas Süüria liikmesuse.
- 14. mai – Tai üldvalimised võitis opositsiooni koalitsioon.
- 14. mai – Myanmari ja Bangladeshi tabanud tsüklon Mocha nõudis üle 460 inimelu.
- 16.–17. mai – Emilia Romagna maakonda Itaalias tabanud üleujutustes hukkus 15 inimest.
- 17. mai – Keset poliitilist kriisi saatis Ecuadori president Guillermo Lasso laiali riigi parlamendi ja kuulutas välja erakorralised valimised.
- 21. mai – Guyanas Mahdias asuva keskkooli tütarlaste ühiselamus puhkenud tulekahjus hukkus 20 inimest.
- 28. mai – Toimus Türgi presidendivalimiste teine voor, mille võitis Recep Tayyip Erdoğan.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. juuni – Senegalis puhkesid valitsusvastased meeleavaldused. Meeleavalduste käigus hukkus 16 inimest.
- 2. juuni – Odisha rongiõnnetus: India idaosas Odisha osariigis põrkasid kokku kaks reisirongi ja üks kaubarong. Õnnetuses hukkus 296 ja sai vigastada üle 1200 inimese.
- 2.–3. juuni – Haitit tabanud üleujutustes hukkus 51 inimest.
- 6. juuni – Ukrainas õhiti Kahhovka hüdroelektrijaama tamm. Venemaa ja Ukraina süüdistasid teineteist tammi õhkimises.
- 7. juuni – Kanada metsatulekahjudest tekkinud suitsu tõttu anti mitmel pool Põhja-Ameerikas õhukvaliteedi hoiatusi.
- 12. juuni – Nigeerias Nigeri jõel uppus laev. Hukkus vähemalt 106 inimest.
- 14. juuni – Vähemalt 82 inimest hukkus, kui Kreeka ranniku lähedal uppus pagulasi vedanud alus.
- 15. juuni – 15 inimest hukkus, kui Kanadas Manitoba provintsis põrkas poolhaagis Trans-Kanada maanteel kokku bussiga.
- 16. juuni – Ugandas Mpondwe linnas tappis islamistlik mässuliste rühmitus koolis 42 inimest.
- 18. juuni – Titani hukk: Viis inimest hukkus, kui Titanicu vrakki uurima läinud sukelaparaat Titan survekambri implosiooni tõttu hävis.
- 20. juuni – Hondurase pealinna Tegucigalpa lähedal asuvas naistevanglas toimunud mässus hukkus 46 inimest.
- 21. juuni – Hiinas Yinchuanis asuvas restoranis toimunud gaasiplahvatuses hukkus 31 inimest.
- 23.–24. juuni – Wagneri rühmituse juht Jevgeni Prigožin korraldas relvastatud vastuhaku Venemaa valitsuse vastu. Vastuhakk lõppes Wagneri rühmituse tagamisega 24. juuni õhtul.
- 27. juuni – Üle Prantsusmaa puhkesid rahutused, kui politsei oli surnuks tulistanud 17-aastase Nahel Merzouki.
- 30. juuni – Brasiilia kõrgem valimiskohtus piiras riigi endisel presidendil Jair Bolsonarol poliitilistele ametikohtadele kandideerimise kuni 2030. aastani seoses võimu kuritarvitamisega enne 2022. aasta üldvalimisi.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. juuli – Hollandi lagunes valitsuskoalitsioon ja peaminister Mark Rutte teatas kavatsusest tagasi astuda.
- 9. juuli – Põhja-Indias hukkus üleujutustes ja maalihetes vähemalt 100 inimest.
- 14. juuli – Ameerika filmi- ja teletööstuse näitlejate gild SAG-AFTRA alustas streiki, liitudes Hollywoodi stsenaristide streigiga.
- 15. juuli – Lõuna-Koread tabanud üleujutustes ja maalihetes hukkus 47 inimest.
- 23. juuli – Hispaania üldvalimised võitis Alberto Núñez Feijóo juhitud Rahvapartei.
- 24. juuli – Iisraeli valitsus viis vaatamata mitu kuud kestnud protestidele läbi justiitsreformi, mis piirab ülemkohtu võimu valitsuse otsuseid vetostada.
- 25.–30. juuli – Filipiine, Taiwani ja Hiinat tabanud tsüklon Doksuri nõudis üle 130 inimese.
- 26. juuli – Nigeri presidendi kaardivägi kukutas riigipöörde käigus president Mohamed Bazoumi.
- 28. juuli – Teatati Vana-Rooma keisri Nero erateatri avastamisest Palazzo Della Rovere hoovi alt.
- 30. juuli – Pakistanis Kharis toimunud enesetapurünnakus hukkus üle 60 inimese.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 6. august – Pakistanis Sindhi provintsis sõitis rong rööbastelt maha, hukkus vähemalt 30 inimest.
- 8. august – Hawaii saartell puhkenud maastikutulekahjudes hukkus üle 100 inimese.
- 9. august – Üheksa päeva enne presidendivalimiste esimest vooru mõrvati Ecuadoris presidendikandidaat Fernando Villavicencio.
- 16. august – Sudaanist Geneinast avastati ligi 1000 surnukehaga massihaud.
- 19. august – Venemaa kuumaandur Luna 25 kukkus Kuu pinnale ja hävis.
- 20. august – Guatemala presidendiks valiti Bernardo Arévalo.
- 21. august – Suurbritannias mõisteti endine haiglaõde Lucy Letby seitsme vastsündinu tapmise eest eluks ajaks vangi.
- 22. august – Tai parlament valis riigi uueks peaministriks Srettha Thavisini.
- 22. august – Kambodža peaministrina astus ametisse Hun Manet pärast oma isa Hun Seni 38 aastat kestnud ametiaja lõppu.
- 23. august – 2023. aasta Wagneri grupi lennuõnnetus: Venemaal Tveri oblastis kukkus alla ärilennuk, hukkus Wagneri gruppi juht Jevgeni Prigožin ja kõik üheksa teist lennukil viibinud inimest.
- 23. august – Kuul maandus kosmoselaeva Chandrayaan-3 maandur Vikram, millega Indiast sai esimene riik, mille kosmoselaev on maandunud edukalt Kuu lõunapooluse lähistele.
- 30. august – Gaboni president Ali Bongo Ondimba kukutati riigipöördega vaid mõni aeg pärast seda, kui ta oli tagasi ametisse valitud.
- 31. august – Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis asuvas viiekorruselises majas toimunud tulekahjus hukkus
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. september – Singapuri presidendiks valiti Tharman Shanmugaratnam.
- 8. september – Marokos toimus tugev maavärin, hukkus üle 2900 inimese.
- 11. september – Liibüas hukkus üle 4000 inimese, kui torm Daniel põhjustas kahe paisu purunemise.
- 12. september – Vietnamis Hanois hukkus kortermaja tulekahjus 56 inimest.
- 15. september – Läti peaministrina astus ametisse Evika Siliņa.
- 18. september – Kanada ja India vahel puhkes diplomaatiline kriis seoses sikhi separatisti Hardeep Singh Nijjari tapmisega sama aasta juunis Kanadas.
- 20. september – Teatati vanima teadaoleva, hinnanguliselt 476 000 aastat vana, Homo sapiens 'i-eelse puitehitise avastamisest Sambias.
- 24. september – Kümned tuhanded etniliste armeenlased hakkasid Mägi-Karabahhi piirkonnast põgenema pärast seda, kui Aserbaidžaan oli vallutanud kogu Mägi-Karabahhi Vabariigi territooriumi ja kohaliku valitsuse likvideerinud.
- 24. september – NASA missioon OSIRIS-REx tõi Maale tagasi asteroidilt 101955 Bennu võetud proovid.
- 26. september – Iraagis Qaraqoshis pulmapeo ajal puhkenud tulekahjus hukkus 107 inimest.
- 29. september – Pakistanis Mastungi ringkonnas toimunud enesetapurünnakus hukkus 60 inimest.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. oktoober – USA Esindajakoja spiiker Kevin McCarthy kõrvaldati ametikohalt.
- 3. oktoober – Itaalias Veneetsias sõitis buss sillalt alla, hukkus 21 inimest.
- 6. oktoober – Nobeli rahupreemia pälvis Narges Moḩammadī tema võitluse eest Iraani naiste rõhumise vastu ning inimõiguste ja kõigi vabaduste edendamise eest.
- 7. oktoober – Iisrael kuulutas välja sõjaseisukorra pärast seda, kui Ḩamās ja teised Palestiina sõjalised rühmitused olid Iisraeli vastu korraldanud arvukalt rünnakuid, mille tõttu hukkus sadu inimesi.
- 7. oktoober – Herāti provintsi Afganistanis tabanud 6,3-magnituudilises maavärinas hukkus ligi 1500 inimest.
- 13. oktoober – Startis NASA kosmoseaparaat Psyche, mis suundus uurima metallasteroidi 16 Psyche.
- 14. oktoober – Austraalias toimunud referendumil lükati tagasi põlisrahvaste tunnustamine.
- 14. oktoober – Uus-Meremaa üldvalimised võitis Christopher Luxoni juhitud Rahvuspartei.
- 15. oktoober – Ecuadori presidendiks valiti Daniel Noboa.
- 15. oktoober – Poola parlamendivalimistel saavutasid opositsiooniparteid võidu võimupartei Õigus ja Õiglus üle.
- 16. oktoober – Brüsselis toimus islamistlik terrorirünnak, milles hukkus kaks inimest.
- 25. oktoober Ameerika Ühendriikides Maine'i osariigis Lewistonis toimunud tulistamises hukkus 19 inimest.
- 25. oktoober – Orkaan Otis maabus Mehhikos Acapulco lähedal 5. kategooria tormina. Tormi tõttu hukkus vähemalt 50 inimest.
- 28. oktoober – Kasahstanis Karagandõ oblastis asuvas kivisöekaevanduses toimunud tulekahjus hukkus 46 inimest.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. november – NASA kosmoseaparaat Lucy lendas missiooni esimeseks möödalennu käigus mööda asteroidist 152830 Dinkinesh.
- 2. november – Ameerika endine krüptärimees Sam Bankman-Fried mõisteti süüdi kõigis seitsmes süüdistuspunktis, sealhulgas pettuses ja rahapesus, seoses tema rolliga krüptovaluutabörsi FTX pankrotis.
- 3. november – Karnali provintsi Nepalis tabanud 5,7-magntituudilises maavärinas hukkus 153 inimest.
- 11. november – Myanmari kodusõda: Opositsiooniväed olid kaks nädalat kestnud rünnaku käigus valitseva sõjaväelise hunta käest vallutanud mitu linna.
- 14. november – Libeeria presidendiks valiti napi häälteenamusega Joseph Boakai, kes võitis ametisolevat George Weah'd.
- 16. november – Hispaania peaminister Pedro Sanchez sõlmis katalaani iseseisvuslastega kokkuleppe ja valiti seejärel tagasi kolmandaks ametiajaks Hispaania peaministriks.
- 19. november – Argentina presidendiks valiti Javier Milei.
- 22. november – Hollandi üldvalimised võitis Geert Wildersi juhitud Vabaduspartei.
- 24. november – Somaalia sai Ida-Aafrika Ühenduse kaheksandaks liikmesriigiks.
- 28. november – Indias Uttarakhandi osariigis päästeti kõik 41 töölist, kes olid 17 päeva varem maanteetunnelis toimunud varingu tõttu lõksu jäänud.
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. detsember – Indoneesias Sumatra saarel hakkas purskama Marapi vulkaan. Hukkus 24 matkajat.
- 4. detsember – Mauritaania endine president Mohamed Ould Abdel Aziz mõisteti korruptsioonisüüdistusega vangi.
- 4. detsember – Venezuelas toimunud referendumil kiideti heaks naaberriigi Guyanale kuuluva vaidlusaluse naftarikka piirkonna Esequiba ülevõtmine .
- 5. detsember – Indiat tabas tsüklon Michaung, mis nõudis 17 inimelu.
- 12. detsember – Dubais lõppenud kliimatippkohtumisel COP28 jõuti kokkuleppele fossiilkütustest järkjärguliselt "eemale liikuda".[3]
- 13. detsember – Donald Tusk valiti taas Poola peaministriks.
- 16. detsember – Pärast oma poolvenna Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩi surma sai Kuveidi emiiriks Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ.
- 17. detsember – Serbias toimunud parlamendivalimiste tulemusena saavutas Serbia Progressiivne Partei parlamendis taas enamuse.
- 18. detsember – Pärast mitut nädalat kestnud tugevat seismilist aktiivsust hakkas Islandil Grindavíki lähedal purskama vulkaan.
- 18. detsember – Hiinas Gansu provintsis toimus 6,2-magnituudiline maavärin, milles hukkus üle 140 inimese.
- 18. detsember – Paavst Franciscus andis katoliku vaimulikele loa õnnistada samasoolisi abielupaare.
- 21. detsember – Tšehhi pealinnas Prahas toimunud massitulistamises hukkus vähemalt 16 inimest.
- 24. detsember – Nigeerias Plateau osariigis tapsid bandiidid vähemalt 200 inimest.
- 31. detsember – Taani kuninganna Margrethe II teatas kavatsusest troonist loobuda.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. jaanuar – Politsei- ja Piirivalveameti laevastik viidi üle mereväe koosseisu.
- 5. märts – 2023. aasta Riigikogu valimised võitis 31,2%-ga Kaja Kallase juhitav Reformierakond, mis sai 37 kohta Riigikogus. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai 17 kohta, Keskerakond 16 kohta, Eesti 200 14 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9 kohta ja Isamaa 8 kohta.
- 9. oktoober – Guajaana kosmosekeskusest startis kosmosesse Eesti tudengisatelliidi programmi teine satelliit ESTCube-2, mis orbiidile ei jõudnud.
Filmindus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis 2023. aasta filmis
- 19. veebruar – 76. korda jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad. Enim auhindu (7) võitis Saksamaa sõjafilm "Läänerindel muutuseta".
- 25. veebruar – 70. Berliini rahvusvahelise filmifestivali peaauhinna Kuldkaru võitis film "L'Adamanti peal" ("Sur l'Adamant").
- 12. märts – 95. korda jagati välja Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhinnad Oscarid. Enim auhindu (7) võitis "Kõik kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All at Once"), sealhulgas parima filmi, parima naispeaosatäitja ja parima lavastaja auhinna.
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis 2023. aasta muusikas
- 13. mai – 67. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Rootsi esindaja Loreen lauluga "Tattoo".
Spordisündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis 2023. aasta spordis
- 12. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis Kansas City Chiefs, kes alistas Philadelphia Eaglesi.
- 30. aprill – Male maailmameistriks tuli Ding Liren, kes alistas Jan Nepomnjaštši.
- 21. juuni–2. juuli – Euroopa mängud.
- 20. juuli–20. august – naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused.
- 19. august – algasid kergejõustiku maailmameistrivõistlused Ungaris Budapestis.
- 25. august–10. september – korvpalli maailmameistrivõistlused.
- 23. september–8. oktoober – Aasia mängud.
- 24. september – Etiooplanna Tigst Assefa püstitas naiste maratonijooksus uue maailmarekordi.
- 8. oktoober – Keenlane Kelvin Kiptum püstitas meeste maratonijooksus uue maailmarekordi.
- 20. oktoober–5. november – Panameerika mängud.
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis In memoriam 2023
- 1. jaanuar – Kadri Mälk, eesti ehtekunstnik
- 3. jaanuar – Ruslan Hasbulatov, tšetšeeni päritolu Venemaa majandusteadlane ja poliitik
- 3. jaanuar – Jaak Mosin, Eesti kaitseliitlane
- 3. jaanuar – Walter Cunningham, USA mereväelane ja astronaut
- 10. jaanuar – Jeff Beck, Briti kitarrist ja helilooja
- 10. jaanuar – Kalle Eller, eesti esseist ja Kaitseliidu ohvitser
- 10. jaanuar – Konstantínos II, Kreeka kuningas
- 10. jaanuar – Andrus Nilk, eesti spordiajakirjanik
- 12. jaanuar – Lisa Marie Presley, Ameerika Ühendriikide laulja
- 16. jaanuar – Gina Lollobrigida, itaalia näitleja
- 18. jaanuar – David Crosby, USA muusik
- 19. jaanuar – Viive Ernesaks, eesti pianist
- 21. jaanuar – Vahur Linnuste, eesti keele ja kultuuri õppejõud Prantsusmaal
- 25. jaanuar – Ülo Matjus, eesti filosoof
- 3. veebruar – Paco Rabanne, hispaania moelooja
- 5. veebruar – Pervez Musharraf, Pakistani sõjaväelane ja poliitik
- 6. veebruar – Lubomír Štrougal, Tšehhoslovakkia riigitegelane
- 7. veebruar – Mati Põldre, eesti filmirežissöör
- 8. veebruar – Burt Bacharach, Ameerika Ühendriikide helilooja
- 8. veebruar – Ivan Silajev, Venemaa riigitegelane
- 10. veebruar – Carlos Saura, hispaania filmilavastaja
- 11. veebruar – Hans Modrow, Saksa DV riigitegelane
- 12. veebruar – Vadim Abdrašitov, tatari päritolu filmirežissöör
- 15. veebruar – Marje Josing, eesti majandusteadlane
- 15. veebruar – Raquel Welch, Ameerika Ühendriikide näitleja
- 28. veebruar – Indrek Toome, Eesti NSV poliitik
- 3. märts – Jaak Lipso, eesti korvpallur
- 3. märts – Kenzaburō Ōe, jaapani kirjanik
- 5. märts – Matti Klinge, soome ajaloolane
- 7. märts – Väino Rätsep, eesti tervishoiutegelane
- 12. märts – Arvo Sirel, Eesti sõjaväelane
- 13. märts – Ernst Tugendhat, saksa filosoof
- 15. märts – Jüri Kraft, eesti majandustegelane
- 24. märts – Helgi Erilaid, eesti raadioajakirjanik
- 8. aprill – William Newton-Smith, Kanada päritolu filosoof
- 10. aprill – Olev Oja, eesti koorijuht
- 14. aprill – Abel Posse, Argentina kirjanik
- 18. aprill – Väino Aren, eesti näitleja ja balletitantsija
- 25. aprill – Harry Belafonte, Jamaica päritolu Ameerika Ühendriikide laulja
- 5. mai – Andres Ellamaa, Eesti arst ja poliitik
- 10. mai – Ian Hacking, Kanada filosoof
- 10. mai – Henry Laks, eesti laulja
- 24. mai – Tina Turner, Ameerika Ühendriikide laulja
- 27. mai – Ilja Kabakov, vene kunstnik
- 31. mai – Aino Bāliņa-Karmo, Eesti-Läti džässlaulja
- 6. juuni – Olaf Suuder, eesti ajakirjanik
- 8. juuni – Malle Salupere, eesti kultuuriloolane
- 10. juuni – Ted Kaczynski, Ameerika Ühendriikide terrorist
- 12. juuni – Silvio Berlusconi, Itaalia ettevõtja ja poliitik
- 15. juuni – Glenda Jackson, Briti näitleja ja poliitik
- 2. juuli – Dorian Supin, Eesti filmilavastaja
- 9. juuli – Jüri Tammaru, eesti filosoof
- 11. juuli – Milan Kundera, tšehhi-prantsuse kirjanik
- 16. juuli – Jane Birkin, Briti-prantsuse laulja ja näitleja
- 16. juuli – Harry Frankfurt, Ameerika Ühendriikide filosoof
- 20. juuli – Aadu Must, Eesti ajaloolane ja poliitik
- 21. juuli – Gabriel Hazak, Eesti politoloog, jurist ja väliskommentaator
- 21. juuli – Tony Bennett, Ameerika Ühendriikide laulja
- 26. juuli – Sinéad O'Connor, iiri laulja
- 28. juuli – Martin Walser, saksa kirjanik
- 2. august – Anti Kidron, eesti psühholoog ja aimekirjanik
- 9. august – Ita Ever, eesti näitleja
- 14. august – Aksel Tamm, eesti kirjastustöötaja ning kirjanduskriitik
- 22. august – Toto Cutugno, itaalia laulja
- 23. august – Jevgeni Prigožin, Venemaa ettevõtja
- 23. august – Dmitri Utkin, Venemaa sõjapealik
- 26. august – Gleb Panfilov, vene filmirežissöör
- 11. september – Endel Tulving, eesti psühholoog
- 13. september – Mircea Snegur, Moldova riigitegelane
- 16. september – Helvi Jürisson, eesti kirjanik
- 18. september – Lembit Liivak, eesti hispanist ja tõlkija
- 19. september – Gianni Vattimo, itaalia filosoof
- 22. september – Giorgio Napolitano, Itaalia poliitik
- 24. september – Silvi Liiva, eesti graafik
- 28. september – Ion Druță, Moldova kirjanik
- 13. oktoober – Rein Saluri, eesti kirjanik
- 16. oktoober – Martti Ahtisaari, Soome poliitik ja diplomaat
- 27. oktoober – Jüri Gerretz, eesti viiuldaja, muusikapedagoog ja dirigent
- 29. oktoober – Rutt Hinrikus, eesti kirjandusteadlane ja -kriitik
- 1. november – Jaan Rannap, eesti lastekirjanik
- 2. november – Kaia Iva, Eesti poliitik
- 3. november – Priit Vesilind, eesti ajakirjanik
- 4. november – Ando Leps, Eesti õigusteadlane ja poliitik
- 19. november – Rosalynn Carter, Ameerika Ühendriikide kirjanik ja aktivist, Jimmy Carteri abikaasa
- 22. november – Emmanuel Le Roy Ladurie, prantsuse ajaloolane
- 25. november – Reet Varblane, eesti kunstiteadlane
- 27. november – Tiit Kuningas, eesti spordiajakirjanik ja mälumängur
- 29. november – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik
- 17. detsember – Othar Ioseliani, gruusia filmirežissöör
- 25. detsember – Benjamin Georg Lillemäe, eesti vaimulik
- 26. detsember – Boriss Rodoman, Venemaa geograaf
- 26. detsember – Wolfgang Schäuble, Saksamaa poliitik
- 27. detsember – Jacques Delors, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik ja majandusteadlane
Nobeli auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- meditsiin – Katalin Karikó, Drew Weissman
- füüsika – Anne L'Huillier, Ferenc Krausz, Pierre Agostini
- keemia – Moungi Bawendi, Louis Brus, Aleksei Jekimov
- kirjandus – Jon Fosse
- rahu – Narges Moḩammadī
- majandus – Claudia Goldin
Pühendused
[muuda | muuda lähteteksti]- Liikumisaasta (Eestis)[4] – https://liikumisaasta.ee/
- Liivi kultuuripärandi aasta (Lätis)[5] – https://libiesugads.lv/
- Vene keele aasta (SRÜ riikides)[6]
- Eestis oli:
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Donald Trump sai süüdistuse 34 võltsimisjuhtumi eest". err.ee. 4.4.2023. Vaadatud 28.12.2023
- ↑ "VERESAUN ⟩ Myanmari hunta heitis lennukilt pomme otse külapeol viibinud laste pihta". maailm.postimees.ee. 12.4.2023. Vaadatud 28.12.2023
- ↑ "Maailma riigid saavutasid COP28 kliimakohtumisel kokkuleppe". err.ee. 13.12.2023. Vaadatud 20.12.2023
- ↑ https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/teema-aastad
- ↑ https://www.lu.lv/par-mums/lu-mediji/zinas/zina/t/75415/
- ↑ https://e-cis.info/news/566/104051/