Lehekülje Mehhiko lähteteksti vaatamine

{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}
{{Riik
| riiginimi = Mehhiko Ühendriigid
| omastav = Mehhiko
| nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Estados Unidos Mexicanos
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Coat of arms of Mexico.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Mexico in the world (W3).svg
| deviis = 
| riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[México]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Claudia Sheinbaum]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi =
| pindala = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv_seis = 
| iseseisvus = [[16. september|16. septembril]] [[1810]]
| valuuta = [[Mehhiko peeso|peeso]] (MXN)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;6 kuni &minus;8
| hümn = "[[Himno nacional mexicano]]"
| usund = 
| üladomeen = [[.mx]]
| telefonikood = 52
| riigikord = 
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = MEX
| märkused = 
}}

'''Mehhiko''' (ametlikult '''Mehhiko Ühendriigid''') on föderaalne konstitutsiooniline vabariik [[Põhja-Ameerika]]s. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas [[Guatemala]]ga ja kagus [[Belize]]'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Mehhiko on maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest ([[asteegid]], [[olmeegid]], [[tolteegid]], [[misteegid]], [[sapoteegid]], [[maiad]]). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast [[México]] linnast.

== Asend ja mõõtmed ==
Riigi mandriosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri lõunaosas]]. Mehhiko piirneb põhjas [[USA]]-ga ning lõunas ([[Yucatáni poolsaar]]el) [[Guatemala]] ja [[Belize]]'iga. Läänes piirneb riik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[California laht|California lahega]], idas [[Atlandi ookean]]ist, [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ja [[Kariibi meri|Kariibi merega]].

Riigi pindala on 1 964 375&nbsp;km². Mandriosa pindala on 1 959 248&nbsp;km², saarte pindala 5127&nbsp;km²{{lisa viide}} või 5073&nbsp;km².{{lisa viide}}

[[Rannajoon]]e pikkus on 11 122&nbsp;km. Selle näitaja poolest on Mehhiko [[Ameerika]] riikide seas [[Kanada]] järel teisel kohal.

Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas [[Revillagigedo saared]] ([[Socorro saar]], [[Clarióni saar]], [[San Benedicto saar]], [[Roca Partida saar]]) ja [[Maríase saared]] Vaikses ookeanis, [[Guadalupe saar]], [[Cedrose saar]], [[Ángel de la Guarda saar]], [[Coronado saared]], [[Rocas Alijos]], [[Tiburóni saar]], [[Carmeni saar]] [[California poolsaar]]e ja [[Sonora]] ranniku lähedal ning [[Ciudad del Carmen]], [[Cozumel]], [[Mujerese saar]] ja [[Alacranes]] Atlandi ookeani basseinis.

== Nimi ==
Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks ''mexicano'' ('mehhiklane') ja ''mexicanismo'' ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'<ref name="HZULV" />), soovitatakse [[hispaania keel]]es kirjutada "México" [m'ehhiko].

== Loodus ==
[[Pilt:México relieve.png|pisi|Mehhiko füüsiline kaart]]
=== Pinnamood ===
[[Pilt:Pico Orizaba1.jpg|pisi|[[Citlaltépetl]]i vulkaan (5610&nbsp;m), riigi kõrgeim mägi]]
[[Pilt:Barranca del cobre 2.jpg|pisi|[[Barranca del Cobre]] [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]], osa [[Lääne-Sierra Madre]]st]]
[[Pilt:Popocatépetl sunrise.jpg|pisi|[[Popocatépetl]]i vulkaan]]

Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud [[Ida-Sierra Madre]] ja [[Lääne-Sierra Madre]], mis on [[Kaljumäestik]]u pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb [[Nayarit]]is, kus ühineb [[Cordillera Neovolcánica]]ga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga [[Lõuna-Sierra Madre]].

[[Cordillera Neovolcánica]] läbib riigi läänest itta ja ühineb [[Sierra Mixteca]]s 3395&nbsp;m kõrgusel [[Ida-Sierra Madre]]ga. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud [[Orizaba]] ehk Citlaltépetl (5610&nbsp;m), [[Popocatépetl]] (5462&nbsp;m), [[Iztaccíhuatl]] (5286&nbsp;m), [[Nevado de Toluca]] (4690&nbsp;m), [[La Malinche]] (4461&nbsp;m) ja [[Nevado de Colima]] (4340&nbsp;m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim [[vulkaan]] [[Paricutín]].

Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on [[Sierra Madre de Oaxaca]], mis [[Tehuantepeci maakitsus]]el ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad [[Chiapase Keskplatoo]] ja [[Sierra Madre de Chiapas]], mille kõrgeim tipp on [[Tacaná]] vulkaan (4117&nbsp;m).

[[Mehhiko kiltmaa]] ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud [[rannamadalik]]ud, kus leidub [[soo|soid]], [[laguun]]e ja [[liivavall]]e.

=== Veestik ===
Mehhiko suurimaks järveks on 1080&nbsp;km² suurune [[Chapala järv]], mis asub riigi suuruselt teise linna [[Guadalajara]] läheduses.

Pikim jõgi on [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]], mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000&nbsp;km pikkuse piiri USA [[Texas]]e ja [[New Mexico]] osariigi ning Mehhiko vahel.

=== Poolsaared ===
Paekivist aluskivimiga [[yucatáni poolsaar|Yucatan]] on üsna madal [[maasfäär]], mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – [[California poolsaar]] – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA [[California osariik|California osariigi]] lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele [[California laht|California lahe]]. Paljud [[mägi|mäed]] sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.

=== Mehhiko kiltmaa ===
Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – [[Mehhiko kiltmaa]], mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat [[mäestik]]ku: [[Lääne-Sierra-Madre]] ja [[Ida-Sierra-Madre]]. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed [[mäeahelik]]ud ja [[vulkaan]]id, on maapind jälle kõrgem. [[Veracruz]]i ja [[Puebla]] linna vahel asub [[Orizaba mägi|Orizaba vulkaan]], mis on Mehhiko kõrgeim tipp.

=== Kliima ===
Mehhiko [[kliima]] ja maastik on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid [[mäetipp]]e, tulikuumi [[kõrb]]etasandikke, aga ka lopsakaid [[vihmamets]]i. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910&nbsp;m, kannab nimetust ''tierra caliente'' (kuum maa); 910&nbsp;m ja 1800&nbsp;m vaheline kõrgusvöönd kannab nimetust ''tierra templada'' (mõõdukas maa) ning 1800&nbsp;m kõrgemale jääb ala ''tierra fria'' (külm maa). Pealinn [[México]] jääb ''tierra templada'' vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45&nbsp;°C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke [[kõrb]]e- ja [[poolkõrb]]ealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko [[troopika]]aladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000&nbsp;mm aastas.

== Haldusjaotus ==
{{pikemalt|Mehhiko osariikide loend}}
{|
|- valign="top"
|
<div style="float:left;text-align:left;padding-right:5px">
{| class="wikitable sortable"
|-
!Osariik
!Pealinn
! data-sort-type="number" width="20px" | Rahvaarv (2010)<ref name="x0dWj" />
! data-sort-type="number" width="20px" | Pindala (km<sup>2</sup>)<ref name="vHG5t" />
|-
|{{riigi ikoon|Aguascalientese osariik}} [[Aguascalientese osariik|Aguascalientes]]
|[[Aguascalientes]]
|align="right"| 1 184 996
|align="right"| 5618
|-
|{{riigi ikoon|Baja California}} [[Baja California osariik|Baja California]]
|[[Mexicali]]
|align="right"| 3 155 070
|align="right"| 71 446
|-
|{{riigi ikoon|Baja California Sur}} [[Baja California Suri osariik|Baja California Sur]]
|[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]]
|align="right"|637 026
|align="right"|73 922
|-
|{{riigi ikoon|Campeche osariik}} [[Campeche osariik|Campeche]]
|[[Campeche]]
|align="right"| 822 441
|align="right"| 57 924
|-
|{{riigi ikoon|Chiapas}} [[Chiapase osariik|Chiapas]]
|[[Tuxtla Gutiérrez]]
|align="right"| 4 796 580
|align="right"| 73 289
|-
|{{riigi ikoon|Chihuahua osariik}} [[Chihuahua osariik|Chihuahua]]
|[[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]]
|align="right"| 3 406 465
|align="right"| 247 455
|-
|{{riigi ikoon|Coahuila}} [[Coahuila osariik|Coahuila]]
|[[Saltillo]]
|align="right"| 2 748 391
|align="right"| 151 563
|-
|{{riigi ikoon|Colima osariik}} [[Colima osariik|Colima]]
|[[Colima]]
|align="right"| 650 555
|align="right"| 5625
|-
|{{riigi ikoon|Durango osariik}} [[Durango osariik|Durango]]
|[[Durango (Mehhiko)|Durango]]
|align="right"| 1 632 934
|align="right"| 123 451
|-
|{{riigi ikoon|Guanajuato osariik}} [[Guanajuato osariik|Guanajuato]]
|[[Guanajuato]]
|align="right"| 5 486 372
|align="right"| 30 608
|-
|{{riigi ikoon|Guerrero}} [[Guerrero osariik|Guerrero]]
|[[Chilpancingo]]
|align="right"| 3 388 768
|align="right"| 63 621
|-
|{{riigi ikoon|Hidalgo osariik}} [[Hidalgo osariik|Hidalgo]]
|[[Pachuca]]
|align="right"| 2 665 018
|align="right"| 20 846
|-
|{{riigi ikoon|Jalisco}} [[Jalisco osariik|Jalisco]]
|[[Guadalajara]]
|align="right"| 7 350 682
|align="right"| 78 599
|-
|{{riigi ikoon|México osariik}} [[México osariik|México]]
|[[Toluca]]
|align="right"| 15 175 862
|align="right"| 22 357
|-
|{{riigi ikoon|Michoacán}} [[Michoacáni osariik|Michoacán]]
|[[Morelia]]
|align="right"| 4 351 037
|align="right"| 58 643
|-
|{{riigi ikoon|Morelos}} [[Morelose osariik|Morelos]]
|[[Cuernavaca]]
|align="right"| 1 777 227
|align="right"| 4893
|-
|{{riigi ikoon|Nayarit}} [[Nayariti osariik|Nayarit]]
|[[Tepic]]
|align="right"| 1 084 979
|align="right"| 27 815
|-
|{{riigi ikoon|Nuevo León}} [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]]
|[[Monterrey]]
|align="right"| 4 653 458
|align="right"| 64 220
|-
|{{riigi ikoon|Oaxaca osariik}} [[Oaxaca osariik|Oaxaca]]
|[[Oaxaca de Juárez]]
|align="right"| 3 801 962
|align="right"| 93 793
|-
|{{riigi ikoon|Puebla osariik}} [[Puebla osariik|Puebla]]
|[[Puebla]]
|align="right"| 5 779 829
|align="right"| 34 290
|-
|{{riigi ikoon|Querétaro}} [[Querétaro osariik|Querétaro]]
|[[Santiago de Querétaro]]
|align="right"| 1 827 937
|align="right"| 11 684
|-
|{{riigi ikoon|Quintana Roo}} [[Quintana Roo osariik|Quintana Roo]]
|[[Chetumal]]
|align="right"| 1 325 578
|align="right"| 42 361
|-
|{{riigi ikoon|San Luis Potosí osariik}} [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí]]
|[[San Luis Potosí]]
|align="right"| 2 585 518
|align="right"| 60 983
|-
|{{riigi ikoon|Sinaloa}} [[Sinaloa osariik|Sinaloa]]
|[[Culiacán]]
|align="right"| 2 767 761
|align="right"| 57 377
|-
|{{riigi ikoon|Sonora}} [[Sonora osariik|Sonora]]
|[[Hermosillo]]
|align="right"| 2 662 480
|align="right"| 179 503
|-
|{{riigi ikoon|Zacatecase osariik}} [[Zacatecase osariik|Zacatecas]]
|[[Zacatecas]]
|align="right"| 1 490 668
|align="right"| 75 539
|-
|{{riigi ikoon|Tabasco}} [[Tabasco osariik|Tabasco]]
|[[Villahermosa]]
|align="right"| 2 238 603
|align="right"| 24 738
|-
|{{riigi ikoon|Tamaulipas}} [[Tamaulipase osariik|Tamaulipas]]
|[[Ciudad Victoria]]
|align="right"| 3 268 554
|align="right"| 80 175
|-
|{{riigi ikoon|Tlaxcala osariik}} [[Tlaxcala osariik|Tlaxcala]]
|[[Tlaxcala]]
|align="right"| 1 169 936
|align="right"| 3991
|-
|{{riigi ikoon|Veracruzi osariik}} [[Veracruzi osariik|Veracruz]]
|[[Xalapa]]
|align="right"| 7 643 194
|align="right"| 71 820
|-
|{{riigi ikoon|Yucatáni osariik}} [[Yucatáni osariik|Yucatán]]
|[[Mérida (Mehhiko)|Mérida]]
|align="right"| 1 955 577
|align="right"| 39 612
|-
|{{riigi ikoon|México}} [[México|Ciudad de México]]
|[[Cuauhtémoc]]
|align="right"| 8 720 916
|align="right"| 1485
|-
|}
|
</div>
<div style="float:right;text-align:left;padding-right:5px">
{{Image label begin|image=Division politica mexico.svg|width={{{width|460}}}|float={{{float|none}}}}}
{{Image label|x=0.747|y=0.348|scale={{{width|460}}}|text=[[Mehhiko laht]]}}
{{Image label|x=0.15|y=0.5|scale={{{width|460}}}|text=[[Vaikne ookean|Vaikne<br>ookean]]}}
{{Image label small|x=0.88|y=0.63|scale={{{width|460}}}|text=[[Kesk-Ameerika|Kesk-<br>Ameerika]]}}
{{Image label|x=0.4|y=0.068|scale={{{width|460}}}|text=[[Ameerika Ühendriigid]]}}
{{Image label small|x=0.72|y=0.438|scale={{{width|460}}}|text=[[México|Ciudad de México|CDMX]]}}
{{Image label small|x=0.468|y=0.42|scale={{{width|460}}}|text=[[Aguascalientese osariik|AG]]}}
{{Image label small|x=0.048|y=0.10|scale={{{width|460}}}|text=[[Baja California osariik|Baja<br>California]]}}
{{Image label small|x=0.13|y=0.25|scale={{{width|460}}}|text=[[Baja California Suri osariik|Baja<br>California<br>Sur]]}}
{{Image label small|x=0.826|y=0.52|scale={{{width|460}}}|text=[[Campeche osariik|Campeche]]}}
{{Image label small|x=0.785|y=0.605|scale={{{width|460}}}|text=[[Chiapase osariik|Chiapas]]}}
{{Image label small|x=0.315|y=0.19|scale={{{width|460}}}|text=[[Chihuahua osariik|Chihuahua]]}}
{{Image label small|x=0.447|y=0.23|scale={{{width|460}}}|text=[[Coahuila osariik|Coahuila]]}}
{{Image label small|x=0.385|y=0.522|scale={{{width|460}}}|text=[[Colima osariik|Colima]]}}
{{Image label small|x=0.36|y=0.32|scale={{{width|460}}}|text=[[Durango osariik|Durango]]}}
{{Image label small|x=0.45|y=0.467|scale={{{width|460}}}|text=[[Guanajuato osariik|Guanajuato]]}}
{{Image label small|x=0.53|y=0.58|scale={{{width|460}}}|text=[[Guerrero osariik|Guerrero]]}}
{{Image label small|x=0.58|y=0.48|scale={{{width|460}}}|text=[[Hidalgo osariik|HD]]}}
{{Image label small|x=0.4|y=0.485|scale={{{width|460}}}|text=[[Jalisco osariik|Jalisco]]}}
{{Image label small|x=0.555|y=0.51|scale={{{width|460}}}|text=[[México osariik|EM]]}}
{{Image label small|x=0.45|y=0.514|scale={{{width|460}}}|text=[[Michoacáni osariik|Michoacán]]}}
{{Image label small|x=0.578|y=0.535|scale={{{width|460}}}|text=[[Morelose osariik|MO]]}}
{{Image label small|x=0.35|y=0.436|scale={{{width|460}}}|text=[[Nayariti osariik|Nayarit]]}}
{{Image label small|x=0.54|y=0.298|scale={{{width|460}}}|text=[[Nuevo Leóni osariik|Nuevo<br>León]]}}
{{Image label small|x=0.65|y=0.6|scale={{{width|460}}}|text=[[Oaxaca osariik|Oaxaca]]}}
{{Image label small|x=0.62|y=0.54|scale={{{width|460}}}|text=[[Puebla osariik|PB]]}}
{{Image label small|x=0.555|y=0.45|scale={{{width|460}}}|text=[[Querétaro osariik|QU]]}}
{{Image label small|x=0.93|y=0.495|scale={{{width|460}}}|text=[[Quintana Roo osariik|Quintana<br>Roo]]}}
{{Image label small|x=0.542|y=0.418|scale={{{width|460}}}|text=[[San Luis Potosí osariik|SLP]]}}
{{Image label small|x=0.3|y=0.35|scale={{{width|460}}}|text=[[Sinaloa osariik|Sinaloa]]}}
{{Image label small|x=0.195|y=0.15|scale={{{width|460}}}|text=[[Sonora osariik|Sonora]]}}
{{Image label small|x=0.773|y=0.546|scale={{{width|460}}}|text=[[Tabasco osariik|Tabasco]]}}
{{Image label small|x=0.570|y=0.36|scale={{{width|460}}}|text=[[Tamaulipase osariik|Tamaulipas]]}}
{{Image label small|x=0.615|y=0.510|scale={{{width|460}}}|text=[[Tlaxcala osariik|TL]]}}
{{Image label small|x=0.666|y=0.528|scale={{{width|460}}}|text=[[Veracruzi osariik|Veracruz]]}}
{{Image label small|x=0.885|y=0.445|scale={{{width|460}}}|text=[[Yucatáni osariik|Yucatán]]}}
{{Image label small|x=0.428|y=0.37|scale={{{width|460}}}|text=[[Zacatecase osariik|Zacatecas]]}}
{{Image label end}}
</div>
{{clear|left}}
<br />
<div style="clear:both;"></div>
|}

== Rahvastik ==
126 miljoni elanikuga on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik, rahvaarv on Hispaaniast ligi kaks ja pool korda suurem. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks [[olmeegid]], [[maiad]] ja [[asteegid]]. Viimased asusid Mehhiko alale elama [[13. sajand]]i paiku ning ehitasid oma pealinna [[Tenochtitlán]]i samale kohale, kus praegu asub [[México]] linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid [[16. sajand]]i alguses [[Hispaania|hispaanlased]]. Tänapäeval moodustavad [[põlisameeriklased]] riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on [[mestiitsid]] – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. Alates 1930. aastatest on Mehhiko valitsused edendanud seisukohta, et kõik mehhiklased on mestiitsid, mille raames eristatakse neid ainult põlisrahvaste kogukonda kuuluvuse, nende keelte rääkimise või kommete järgimise järgi. 1930. aasta rahvaloendusel ei jagatud elanikke enam valgeteks, põliselanikeks ja mestiitsideks, vaid keele järgi - hispaaniakeelsed ja põlisrahvaste keelte kõnelejad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-08-23 |pealkiri=MÉXICO NACIÓN MULTICULTURAL Programa Universitario |url=http://www.nacionmulticultural.unam.mx/Portal/Izquierdo/BANCO/Mxmulticultural/Elmestizajeylasculturas-elmestizaje.html |vaadatud=2024-01-03 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-08-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130823015618/http://www.nacionmulticultural.unam.mx/Portal/Izquierdo/BANCO/Mxmulticultural/Elmestizajeylasculturas-elmestizaje.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.redalyc.org/pdf/105/10503808.pdf |vaadatud=2024-01-03 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022220348/http://www.redalyc.org/pdf/105/10503808.pdf |url-olek=robot: teadmata }}</ref>

{| class="wikitable"
|+ Rahvastiku soolis-vanuselise jaotus (2020)
!Vanus (aastates)
!Mehed (%)
!Naised (%)
!Kokku (%)
|-
|0–14
|13,31%
|12,7%
|26,01%
|-
|15–24
|8.61%
|8.36%
|16.97%
|-
|25–54
|19.91%
|21,15%
|41.06%
|-
|55–64
|3,79%
|4,5%
|8.29%
|-
|65+
|3.40%
|4,27%
|7.67%
|}
Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele.

[[Fail:Rahvastikupüramiid.wiki.png|pisi|Mehhiko rahvastikupüramiid (2020)]]

Mehhiko rahvastikupüramiidilt on näha, et see on 3. etapis (Demograafilise arengu II etapp). Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vähenemas ning sündimus väheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb.

=== Väljaränne ===
Filmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem. Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse. Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil.

Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. USA majanduskasvu perioodidel on nende inimeste järele ka praktiline vajadus. Just tänu sellele on juba 20. sajandi algusest saadik suhtutud Mehhikost tulevate illegaalide vastu üsnagi leebelt. Ränne Mehhikost USAsse on kestnud ligi sajandi ning Mehhikos räägitav hispaania keel on jõudnud ka paljudesse USA piirkondadesse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ülle Liiber|pealkiri=Geograafia gümnaasiumile ( I kursus RAHVASTIK JA MAJANDUS)|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Loodusfoto|lehekülg=42}}</ref>

== Tervishoid ==
Alates 1990. aastast on Mehhiko meditsiini osas üleminekuetapis ning paljud näitajad, näiteks suremus, on suurlinnades saadud pea sama väikeseks kui Saksamaal või Jaapanis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/mexico/63.htm|pealkiri=Mexican Health Care and Social Security|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mehhiko meditsiiniline infrastruktuur on üsnagi kõrgelt arenenud ja seda just suuremates linnades, kuna maakogukondadel puudub endiselt varustus edasijõudnud meditsiini protseduuride jaoks. See tõttu on maaelanikud sunnitud parema arstiabi saamiseks linna liikuma.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/place/Mexico|pealkiri=Mexican history|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Riigi rahastatavad asutused, näiteks Mehhiko sotsiaalkindlustuse instituut (IMSS) ja riigitöötajate sotsiaalkindlustuse ja -teenuste instituut (ISSSTE), mängivad olulist rolli tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eratervishoiuteenused on samuti väga olulised ja moodustavad 13% kogu riigi meditsiiniüksustest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sinais.salud.gob.mx/medicinaprivada/index.html|pealkiri=Mexican Health Information.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-06-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100609031712/http://www.sinais.salud.gob.mx/medicinaprivada/index.html}}</ref>

Meditsiiniline väljaõpe toimub enamasti avalik-õiguslikes ülikoolides, kus palju spetsialiseerutakse kutse- või praktikakohtadele. Mõned Mehhiko avalik-õiguslikud ülikoolid, näiteks Guadalajara ülikool, on USA-ga sõlminud lepingud Ameerika Ühendriikide meditsiiniüliõpilaste vastuvõtmiseks ja koolitamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.expatforum.com/articles/health/health-care-in-mexico.html|pealkiri=Mexican Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

== Haridus ==
2004. aastal oli kirjaoskuse määr alla 14-aastaste noorte hulgas 97% <ref name="mexican-ed">{{Netiviide|autor=|url=http://www.inegi.org.mx/|pealkiri=Mexican Education|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-07-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110709085724/http://www.inegi.org.mx/}}</ref> ja üle 15-aastaste inimeste seas 91% <ref name="mexican-ed" />, asetades Mehhiko [[UNESCO]] andmetel maailma edetabelis 24. kohale.

National Autonomous University of Mexico on saanud 103. koha QS World University Rankingsis, ning see teeb sellest ühtlasi ka Mehhiko parima ülikooli.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.telediario.mx/nacional/nombran-al-tec-de-monterrey-como-la-mejor-universidad-privada-de-mexico|pealkiri=Mexican university|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

== Muusika ==
Mehhiko ühiskond kuulab palju erinevaid muusikažanre, näidates Mehhiko kultuuri mitmekesisust. Pärimusmuusika hulka kuuluvad mariachi, banda, norteño, ranchers ja corridos; igapäevaelus kuulab enamik mehhiklasi kaasaegset muusikat, näiteks poppi, roki jne, nii inglise kui ka hispaania keeles. Mehhikos on Ladina-Ameerika suurim meediatööstus, kus reklaamitakse Mehhiko artiste, kes on kuulsad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Euroopa osades, eriti Hispaanias.

== Majandus ==
[[Pilt:Mexico FTA.png|pisi|350px|Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu]]
Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus suurenes 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%.<ref name="ZyVGq" />

1. jaanuarist 1994 on Mehhiko [[Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon]]i (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko [[vabakaubandusleping]]u [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].

Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.<ref name="cia" />

{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse
|-
!Sektor
!SKT osakaal
!Tööjõu osakaal
|-
|bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|4,3% || 13,7%
|-
|bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|32,9% || 23,4%
|-
|bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|62,8% || 62,9%
|}

=== Väliskaubandus ===
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, [[hõbe]], puuviljad, köögiviljad, [[kohv]] ning [[puuvill]]. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 80,5%, [[Kanada]] 3,6%, [[Saksamaa]] 1,4% (2009).<ref name="cia" />

Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode koostedetailid, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 56,7%, [[Hiina]] 9,35%, [[Lõuna-Korea]] 5,21% (2009).<ref name="cia" />

== Vaata ka ==
* [[Mehhiko riigipeade loend]]
* [[Mehhiko iseseisvussõda]]
* [[Mehhiko-Ameerika sõda]]
* [[Mehhiko hispaania keel]]
* [[Mehhiko karvutu koer]]
* [[Mehhiko näitlejate loend]]
* [[Mehhiko surnutepäev]]
* [[Mehhiklased]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="HZULV">[http://buscon.rae.es/draeI/SrvltConsulta?TIPO_BUS=3&LEMA=mexicanismo Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik]</ref>
<ref name="x0dWj">[http://www.censo2010.org.mx/ censo2010.org.mx] vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)</ref>
<ref name="vHG5t">[https://web.archive.org/web/20110723191350/http://cuentame.inegi.gob.mx/monografias/default.aspx?tema=me "INEGI"] vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)</ref>
<ref name="ZyVGq">[http://puntodigital.com/mexicos-gdp-grew-7-6-in-the-2nd-quarter/222772/ PuntoDigital.com] välja otsitud 23.11.10</ref>
<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20180129161335/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html CIA Factbook] välja otsitud 23.11.10</ref>
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonskat-tekstina}}

{{Ameerikariigid}}

{{koord |type=country |region=MX}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Mehhiko| ]]