Ehtefestival 2012 ja kaelakee pruudile

Kolan Etsys - saan ideid... Tegin oma heegeldatud chokerist valge versiooni - ja ma olen temast vaimustuses! 

Säherdune valge kee aga sobib vististi küll ainult altari ees kandmiseks, ehk siis sel tähtsal ainukordsel päeval, mil nimeks pulmapäev. Eks suvi on ees - ja kes teab ehk on mõni pruut, kes minu chokerit omale just ehteks tahaks... No eks aeg näitab...

Kindel asi on küll see, et Ehtefestivalile, kuhu mul plaan on laupäeval oma kraami müütama minna, ma seda keed kaasa ei võta. Ma ei kavatse seda üldse rohkem karbist välja võtta - mul on selline suur aukartus valge ees nimelt. (Kui nüüd keegi hullult peale käiks, et võta ikka jne, siis ma võibolla hoiaks teda leti all peidus seal, et VAJADUSEL välja võtta...)

Aga teist värvi chokereid võtan mõned kaasa küll :-) Ja palju muudki.

Ehk siis tulgem laadale - laupäeval 26.05 Kalevi 13, Tartus. Algab kell 11 hommikul :-)

Vt ka Feissbukist infot.

Abstraktne Ekspressioon kaelakees nr. 1

Hambahari.

Ilma metallita choker

Olen päris mitmel korral puutunud ehteid tehes/müües kokku probleemiga, mil nimeks metalli-allergia. Üllatavalt palju on inimesi, kes ei talu naha vastas muud kui kulda/hõbedat. Ja kuna mul on veel pikk maa kulla ja hõbeda valamiseni, siis ma vahetevahel katsetan muid -- sootuks ilma metallita lahendusi. Kes teab - äkki õnnestub kedagi rõõmustada...

Selle chokeri puhul on näiteks mu tavapärane karabiinhaak-pikenduskett-kinnis asendatud seotavate paeltega, mis tekitavad kuklale kena sleifi. Alguses oli mul plaan teha ka sellele keele rippuvad narmas-ripatsid, aga töö käigus loobusin sellest ideest.

Lilla "marmor"

Ripatsiga kaelakee ja kõrvarõngad.

Ma olen märganud, et keesid tehes ma eelistan teha ripatsiga kaelakeesid. Vähe on mul selliseid, kus poleks mingisugust keskset elementi pilgupüüdjaks.

Ja siis mõnikord ma avastan enda jaoks lihtsust. Nagu näiteks seda, et ripats võib ju olla ka suht iseseisev kaunistus oma lihtsa paelakese otsas. Peent paeltesõlmimise kunsti ma pole veel selgeks saanud... Aga kuna mulle meeldib endale hirmsasti heegelduse tekstuur, siis mõte kipub ikka sinnakanti. Sestap mul ongi nüüd mõned ripatsid sellise heegel-"keti" otsas. Kusjuures karabiinkinnis ja jupike pikendusketti on neil keedel ka.





Kõrvarõngastest aga...

Jaa - see on mu enda üks lemmikumaid ripatsikujusid! Kusjuures mul ei ole sellekujulist vormi. See tähendab, et iga kord ma "leiutan" seda kuju ringikujuliste vormidega. Esimesed "lehekesed" tegin kunagi ammu üldse pudelikorgiga... Nüüd on vähemalt niipalju õnnestunud investeerida, et mul on olemas kolm erisuurust ringivormi :-). Unistan, et kunagi saan ka päris õige vormi...

See komplektike on omale juba omaniku leidnud!

ei midagi... erilist :-)

Selle kena polümeersavist ripatsi heegelpaela otsas müüsin ma maha juba kevadisel ehtelaadal - praegu vaatan siin, et pole raatsinud blogidagi teist... Üldiselt on mul koguaeg plaan, et analoogseid ehteid tuleks veel teha, kuid see edeneb mul kuidagi maru aeglaselt... Arvan, et vist ongi käes aeg ehetest vähe puhata ja noh... Üldse puhata veidi -- ikka korraliklult jalad seinal ma mõtlen...

Aga meeldetuletusena panen siia lingi ka nonde niisama ära anda olevate kõrvarõngaste juurde... -- veel on aega oma osalusest märku anda, kui peaks juhtumisi olema huvilisi.

nööbiripatsiga kee

vahelduseks kõigile mu ümber kaela liibuvatele keedele ka üks pikem üllitis.

heegeldatud kaelakeed - 1. ülevaatlik postitus

Umbes aasta on möödas sellest ajast, kui sündis minu esimene heegeldatud chokeritüüpi kaelakee. Idee-moment oli selline eriline ja ilmutuslik - ei tulnud ta pikkade katsetuste tulemusena, vaid "kangastus": lihtsalt tuli mõte ja koos sellise tundmusega, et see ongi minu eriline nunnu.

Mõtlesin, et nüüd, kus ilmutuslikule momendile on järgnenud aastake katsetamist, on aeg üheks kokkuvõtlikuks ja ülevaatlikuks postituseks :). Järgnevad pildid kõigist senivalminud chokeritest - uuemad kõigepealt, viimasena need päris esimesed katsetused.

****

Kõigepealt punamust (ja ei saanud üle ka roosast).
See on mul seni ainus antiikvasksete metallkomponentidega kaelakee. Komplektis ka sobilikud kõrvarõngad. Kee on omaniku juba leidnud :-).



****

Roosa-lillakas choker - pooleldi katsetuslik eksemplar. Ma ei näinud ette, et need spiraalripatsid kee karpipakkimisel nii hästi sassi hakkavad minema - kuigi välja näevad head. Arvatavasti - kui mõni kannatlik inimene seda keed just omaks pidada ei taha - teen ma üks hetk tema disainis mõned muudatused.



Beezh-pruun choker - esimene pääsuke. Endamisi ma nii teda kutsungi, sest seda keed võis siin blogis näha juba aasta esimeses postituses.

****

Roosakas-must e. metsamarja choker - no kas ei tundu isuäratav? Vaata rohkem pilte siit!



Must-hall choker "November" - pühendusega meie hallidele sügisilmadele, millel ei puudu ju ka oma võlu... No kui hästi otsida vähemalt :). See kee on esimene, millele tegin juurde ka sobivalt lihtsad kõrvarõngad. Vaata lisa!

****

Hele-beezh. Minu kõige esimene choker, mis laadal ära osteti. Ma kahetsen, et ma ise ei müünud seda muuseas - minu arvates on nii tore näha, kuidas ehe näeb välja koos oma kandjaga, sest see koosmõju on nagu täpp i peal lisaks rõõmule, mis tuleb teadmisest, et olen midagi ilusat valmis saanud.



Pruun-hall choker. Üks mu enda suuri lemmikuid - ka sellepärast, et pean seda värvivalikut endale nii ebatüüpiliseks. Muide - vasksed komponendid on traadist, mis on kaetud oksüdeerumisvastase kihiga - st. ajast hoolimata on ta ikka selline särav ja roosakas, see vask seal...

****

Lilla-roheline choker. No tõepoolest võib olla raske uskuda, kuid need helmed ON helerohelised :D.



Lilla-punane choker - kaunistab kedagi Soomemaal.

****

Must-punane choker - hüüdnimega "Dramaatiline". Pakun, et see on üks "kaalukamaid" chokereid kogu kollektsioonis - kasutatud helmed olid ainult natukene suuremad kui tavalised seemnehelmed, kuid annavad tuntavalt kaalu juurde - ei midagi drastilist siiski!



Helesinine choker - lihtsalt mõtlesin, et sinine ei ole värv, mida peaks vältima... Kuigi ma ise olen rohkem punase-inimene :-). (PS - peagi on tulemas veel üks sinine!!!)

****

Punane mustade helmestega - teine prototüüp/katsetus/materjali-tundma-õpetus. Ja loomulikult minu enda kaelakaunistus :). Ühtlasi kuulub rubriiki - "igavesti pooleli" - nimelt puudub tal pikendusketi otsa käiv kaunistus.



Beezh-pruun "silmadega" choker - "kangastuse" tulemus ja kõige esimene üldse. Ma ise kannan seda vahel, kui selline beezh tuju on. Muidu mugav ja pehme nagu nad kõik - esimesele katsetusele omaselt on tal ilmnenud kinnitusvigu, mis mul on õnnestunud järgmistes keedes kaotada... Siin on "silmaripatsid" suht lõdvalt kinnitatud nimelt - pärast seda keed ja tema puuduste tundmaõppimist ma olengi ainult mitmekordset aasa kasutanud.

***

Praegu võin juba öelda, et hetkel on "tootmises" ja peagi tulekul:
mustal põhjal "metsamarjaline"
punasel põhjal "metsamarjaline"
sinisel põhjal mustvalgete helmestega kee
heleroosa-väga-printsess-lilleõiekestega-kee (sellel on ainult kinnis puudu muideks :D)
mustal põhjal mustad-valged-läbipaistvad.

Tegelikult on mul ka üks poolik sinine kee, kuid selle puhul tabas mind ootamatu ebaõnn - helmed said otsa. Väiksed viker-läbipaistvad... Ja Pulloveris neid polnud ka kui viimati käisin. Eks peab lootma, et ma neid veel leian kusagilt - nii kahju oleks, kui see kee igavesti poolikuks jääks... Harutada kah eriti ei tahaks :-D

11. juunil on ehtefestivali "ILU ASI" raames ka edevuse laat, kus mul on plaanis osaleda. Kavatsen kaasa võtta oma seni valminud (ja loodetavasti veel ka mõned viimasel minutil valmivad) heegeldatud kaelakeed - sobiv võimalus lähemalt vaadata ja kaelagi proovida, kel huvi on. Lisaks võtan muidugi ka oma heegeldatud prossid ja valiku erinevates tehnikates valminud käevõrusid, kõrvarõngaid...

Kes aga Tartu kanti sel ajal ei juhtu, võib läbi astuda mu veebipoest Disainimajas.

sinisele prossile jätkuks...

... sinise paelaga kaelakee.

heegeldamis-maania jätkub...

Huvitaval kombel ma ikka veel heegeldan oma chokereid... Ma pole kunagi mingi teab mis kuduja-heegeldaja olnud kui aus olla. Koolis olin käsitöötundidega pidevas hädas ja rohkem kui ühel korral "jäin haigeks" just selleks päevaks, kui tööõpetus oli... Muidugi - ega see kaelapalake just palju ei nõua heegelduse koha pealt... No ühe korraliku kampsuniga võrreldes... Või kasvõi kõikide nende imeliste sallidega, mida käsitööblogijad minu ümber justkui muuseas puistavad :).







Muuseas - see on mul esimene kord antiikvaskse traadiga pusida. Jaa - ilus on ta tõesti, aga päris kallis ikka ka...

täiesti roosa...

Minu enda jaoks võibolla isegi liiga roosa... Aga vahel on roosa ka hea :)





See ripats vedeles mul siin ikka korralikult, unustatud polümeersavi-jubinate karbis, enne kui omale heegelpaela külge sai. No oma aasta aega või nii. Ja on neidki, mis edasi peavad vedelema... Ehk siis võib väita, et mul on koguaeg mõni poolik projekt käsil :-)

esimene pääsuke

Ehk selle aasta esimene heegeldatud kaelakee:

ääremärkusi ja veidi romantikat

Kõigepealt head uut aastat!

Siinkohal tuleb tunnistada seda, et kõiksugused tööasjad kasvasid eelmise aasta lõpuks nii üle pea, et ma ei jõudnud midagi kirjutada näitekse meie ekstreem-sportlikust seiklusest Marrega Antoniuse Gildi Jõululaadal. Ekstreem oli see sellepärast, et - teate ikkagi külm on detsembrikuus õues laadatada. Tore loomulikult ka, kuid külm on ikkagi esiemne sõna, mis selle kõigega seondub.

Teine asi, mida ma koguaeg teha plaanisin oli aasta kokkuvõte-ülevaade... 2009 kokkuvõte-inventuur ju oli -- ja minuarvates on blogitraditsioonid ühed täitsa toredad asjad... Aga no lihtsalt ei jaksanud... Vahest kunagi edaspidi tuleb hoog veel peale - teen oma aastakokkuvõtte näiteks aprillis :).

Õnneks kolmas plaanitud asi siiski jõudis blogisse vahetut enne jõule - minu heegeldatud kõrvarõngaste juhend - ja loodetavasti leidsed selle siit ka üles usinad päkapikud juba ;-).

Tore on see, et paar päeva enne jõule laekunud tellimuse ma siiski jõudsin teostada:

metsamarjad?

Kui mängus on punased, mustad ja valged (või läbipaistvad) helmed, siis meenub mulle millegipärast metsamarja-maitseline jogurt...

Selle chockeri valmistamisel on lisaks metsamarja-helmestele pitsi heegeldamisel kasutatud lillakates toonides efektlõnga... ja selle kõige pärast ma ei oskagi tema värvi kuidagi määratleda... olgu pealegi siis metsamarja-choker sedapuhku...

ja jälle süda

Ka esimene sissekanne selles blogis oli südamekujuline ripats. Arvata võib, et neid tuleb ehk veelgi. Mulle lihtsalt meeldib teha südameid. Ja mulle meeldib sõnum, mida iga süda endas kindlasti kannab... Näiteks, kui kinkida süda... Mmmm... :-)

must ja punane

See tuli kuidagi selline... dramaatiline...

Tegelt mul on tunne, et selliseks tööks on vaja just täpselt õige suurusega helmeid. Ja need mustad siin (need mis tikitud) on natuke suurevõitu. Kuigi asi näeb hea välja ise-enesest (ja dramaatiline ka). Eelistused muudkui kujunevad...

lilla...

See choker tundub pildil lilla. Tegelikult kaelas ta nii lilla ei tundu, sest pitsi jääb sedasi üsna vähe helmeste vahelt näha. Mulle meeldib :) Eriti täna - kui ükskõik mis ilusavärviline asi rõõmu teeb.

helesinine ja heegeldatud kaelakee

Kui vahel tundubki, et mu ehteblogi on talveunne jäänud, ei tasu siiski arvata, et ma "ameti" maha pannud olen ning helmed-tangid-heegelnõela nurka visanud. Pigem on lihtsalt asjalood sedasi, et elus... juhtub igasuguseid asju... Ja mõnikord pole lihtsalt aega blogimisele mõeldagi... Eks kõik teavad seda vast ise ka ma usun. Igaljuhul tasub siiski aegajalt piiluda mu picasa ehete-albumeid - püüan sinna ikka lisada uusi pilte. (Samuti püüan seal järge pidada selle üle, mis alles ja mis mitte... - näiteks sain just hiljuti tagasi portsu asju, mis olid müügil Kaugel Võrus ja mis seetõttu olid märgitud "mittesaadavaks", aga nüüd on jälle "saadaval".)

punane+lilla

Veel üks "kägistaja" on omale leidnud uue omaniku :).

Sellist hingega tehtud asja ära andes on ikka selline tunne, et... kohe tahaks midagi asemele teha. Näpud sügelevad teisisõnu. Oleks ainult mahti ka...

beezikas-roosakas choker

Või siis teisisõnu "kägistaja". Ma ise mõtlen sellest küll rohkem, kui liibuvast kaelakeest, aga ega vist päris korrektset erinimetust sellel polegi.

Igaljuhul on mul esimest korda selline tunne, et minulgi on "oma toode". Asi, mille tegemist ma mitte ainult ei viitsi korrata, vaid ka naudin täielikult. Eks ta üks paras nikerdamine muidugi ole... Aga selline meeldiv nikerdamine!

Ja tagasiside sellise heegeldatud kee kohta on olnud valdavalt väga positiivne. (Ma julgeks isegi öelda, et särasilmne.) Ehk siis - võib vist rahul olla...



See beezikas-roosakas choker oli muuseas ka üks väheseid asju, mis minu ehetest Hansalaadal ka müügiks läks. Jah - ei saa öelda, et oleks hästi läind seal laadal selle müügiga. Ma ei tea, kuidas teistel ehte-meistritel - neid oli vist seegi aasta üpris palju.

Eks müümine on üldse selline huvitav teema. Küllap peab selleks palju rohkem vaeva nägema, kui mina seda praegu teen. Eks ma vaikselt mõtlen siin mõtet etsy poe avamisest... Kui mul ükskord on olemas piiav hulk neid choker'eid äkki?

Tegelt oleks mulle abiks praegu, kui etsy-tajad viitsiksid oma kogemusi jagada. Ma mõtlen, et see vist maksab ka midagi, et oma asjad sinna üles riputada. Kas see ikka tasub ära, kui niiviisi vaikses tempos ja hobikorras ainult nikerdada? Ja üldse on tegelikult seal vist päris kvaliteetne tase ehetel... Ei teagi...

midagi lihtsat...

... kuid see-eest puna-kuldset :)



Asi, mida ma seni ajani eriti pole teinud on erinevate valmis metallist ehtekomponentide kasutamine. Noh - võibolla ei saa päris öelda, et ma üldse poleks taolisi jubinaid kasutanud, kuid... olen üpris tagasihoidlik olnud nendega vist küll... Need lilled ostsin ma meie uuest lemmikpoest, mil nimeks Pulloveri pood. Tõsi - traadivalik on seal kehva (vähemalt siis küll oli kui ma seal viimati käisin...), kuid muude jubinate osas on valik super... (või vähemalt paistab super mulle, kes ma pole eriti harjunud, et igat tooni ehtekomponente on saada lihtsalt. Sest, et ega ma enne selle poe külastamist ei tahtnud eriti uskudagi, et on olemas sellised asjad nagu heledad vasevärvi kõrvarõnga konksud.... ja musta värvi prossi alus-nõel... Ehk siis pidu on tulnud meie õuele koos selle poekesega, armsad Tartlased! Ma väga loodan, et selle poega ei lähe nii nagu juhtus Roosi äriga :-( ... )