Portaal:Kaunid kunstid

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu Kunst: Arhitektuur • Film • Kirjandus • Muusika • Tants • Teater

Esiletõstetud artikkel "Viini postmark" on 1968. aastal linastunud Eesti film. Selle režissöör oli Veljo Käsper, peaosades Jüri Järvet, Herta Elviste, Ines Aru (subtiitrites Ines Parker), Vladislav Koržets, Alfred Rebane ja Einari Koppel. Stsenaarium põhines Ardi Liivese samanimelisel näidendil, mis esietendus mõni aasta varem. Filmi kunstnik oli Rein Raamat, muusika autor Jaan Rääts. "Viini postmargis" leidub koomikat, mis on tänini rahvasuus käibel - eelkõige seltsimees Tasku (Ervin Abel) ja Klaara Kuke (Leida Rammo) osatäitmistes -, kuid see pole läbinisti komöödiafilm. Tegevus saab alguse peategelase, endise rindemehe ja kastivabrikus meistrina töötava Martin Rolli (Järvet) ja tema kirglikust filatelistist sõbra vahel sõlmitud kihlveost, mis kohustab Rolli ühe päeva jooksul ainult tõtt rääkima, vastasel juhul jääb ta ilma haruldasest Viini postmargist, nn WIPA-plokist. Loe edasi ... muuda • Arhiiv / soovita artiklit Esiletõstetud pilt Hohenzollerni sild Reini jõel Kölnis. muuda • Arhiiv / soovita pilti Teemad Disain – Graafiline disain – Tootedisain – Tööstusdisain – Veebidisain – Eesti disain Disainer – Disainerite loend – Eesti disainerite loend Film – Filmikunst – Filmide loend – Eesti filmide loend Animafilm – Animatsioon – Anime – Eesti animafilmide loend Filminäitlejate loend – Filmioperaatorite loend – Filmiprodutsentide loend – Filmirežissööride loend – Filmitegelaste loend – Stsenaristide loend Dokumentaalfilm – Komöödiafilm – Mängufilm – Nukufilm – Ulmefilm – Õudusfilm Fotograafia – Fotograafia ajalugu – Fotoaparaat – Fotokunst – Digitaalfotograafia – Pilt Fotograaf – Fotograafide loend – Eesti fotograafide loend Graafika – Graafikute loend Grafiti – Grafitikunstnike loend Karikatuur – Illustratsioon – Karikaturistide loend – Eesti karikaturistide loend Keraamika – Keraamikute loend – Keraamika mõisteid – Keraamika ajalugu Eesti keraamika – Eesti keraamikute loend Klaasikunst – Klaasikunstnike loend – Klaasikunsti mõisteid – Klaasikunsti ajalugu Kunstiajalugu – Kunstiajaloolaste loend Maalikunst – Maalikunstnike loend Metallehistöö – Metallikunstnike loend – Ehtekunstnike loend Nahkehistöö – Nahakunstnike loend Skulptuur – Monumentaalskulptuur – Raidkunst – Vabaplastika Eesti skulptorite loend – Eesti skulptuuride loend – Skulptorite loend – Skulptuuride loend Tekstiilikunst – Tekstiilikunstnike loend muuda Valdkonnad                     Animatsioon Arhitektuur Disain Filmikunst Fotograafia                     Graafika Illustratsioon Kalligraafia Keraamika Kirjandus                     Kujutav kunst Kunstiajalugu Kunstiteadus Klaasikunst Maalikunst                     Metallehistöö Moekunst Muusika Muusikaajalugu Nahkehistöö                     Poeesia Puitehistöö Skulptuur Tants Teater muuda

Kunstiportaalist Kunst on oma laiemas tähenduses loovuse ja kujutlusvõime avaldumine. Seetõttu ei saa rääkida kunsti all ainult maalimisest või joonistamisest, kunst on midagi tunduvalt avaramat. Kasutatakse ju ka väljendeid kokakunst või sõjakunst. Sääraseid väljendeid on teisigi ja need ei märgi ära kunstivaldkondi vaid tegevusalasid, kus esineb ka kunsti elemente. Seetõttu ei ole võimalik ka kunsti piire kindlalt paika seada. Kunstivaldkonna alla läheb kõiksugune loominguline tegevus, mis puutub kokku iga elualaga. Kus inimese käsi vähegi mängus, sinna jõuab ka kunst. Kunst oma kitsamas tähenduses alustas enda arenguteed koos inimühiskonnaga juba kiviajal, olles inimesele üheks vahendiks, mille kaudu tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muutuvad inimesed, muutub ka kunst. Kunstide üheks olulisimaks tunnuseks on see, et inimene on loonud nad teistele ja omale vaatamiseks, kuulamiseks ning jälgimiseks. Kunstiteos asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Seesama raam ei piiritle aga kunsti ennast. Kunst on kõikjal me ümber ja kestab kauem kui meie. Elame siis koos kunstiga, loome kunsti ja loeme kunstist, kas või siitsamast Vikipeediast. muuda Kuidas saad aidata? Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: tantsija, Warner Bros., joonistus, gravüür, negatiiv, fantaasiafilm, konstruktivism (kunst), teatrikunstnik, veel... Toimeta: aafrika kunst, Academia Non Grata, Aleksander Tassa, amfiteater, animafilm Vikinda: Jüri Nael, kolmemõõtmeline arvutigraafika, prantsuse maalikunst Keeletoimeta: animatsioon, arvutigraafika, Britney Spears, Eduard Wiiralt, ikebana Lühikesed: Briti Sõltumatu Filmiauhind, büst, dokumentaalfilm, Eesti Joonisfilm, Eesti Maalikunstnike Liit muuda