Mine sisu juurde

Volokolamsk

Vikipedii-späi
Volokolamsk
Волоколамск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 26,181 ristitud
Pind 30 km²
Volokolamsk Волоколамск
Telefonkod +7−49 636-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Volokolamsk (ven.: Волокола́мск) om Venäman lidn Moskvan agjan päivlaskmas. Se om Volokolamskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 heinkud — rajonan). Om «sodahoštusen lidn»-arvonke vspäi 2010.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Suzdalin aigkirjas vl 1135 kuti Volok, siš-žo vl 1178 Laman Volok-nimitusenke, oli Volok Lamal-nimi mugažo. Strategine lidn oli tarabošsijal Volgan i Okan keskes, i sikš alištui londoile. Oli Volokan ruhtinazkundan keskuseks vll 1456−1513. Kätihe Volokolamskan makundan lidnaks vspäi 1781. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vn 1941 lopus (27. reduku — 20. tal'vku).

Volokolamsk šingotase avtopaloiden tegimel[1], sauvondmaterialiden pästandal (katuzmaterialad, sendvičpanelid), korrozijanvastaižiden materialiden edheotandal, pakuitesen tegimel (alüminiibankad), sömtegimištol (maidtegim, konditerine fabrik, paštetiden tegim), plastiktegesiden edheotandal vannhonusen täht.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Lam-jogen randoil ližajogidenke (ven.: Ла́ма 139 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vedase läz 15 km pohjoižespäi suvhe, istorine keskuz om lidnan pohjoižes nügüd'aigan. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 98 km päivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ruz 40 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 53 km avtotedme, i Visokovsk 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 61 km avtotedme.

Volokolamsk-raudtestancii radab lidnan suves vspäi 1904. «Baltii»-avtote (M9-trass) läbitab lidnan keskust.

Vl 1897 lidnan ristitišt oli 3 091 eläjad, vl 1939 — 5 413 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 433 ristitud, rajonan pol'. Kaik 20 838 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26 389 eläjad vl 2021 i 24 800 eläjad vl 2005, edel eländpunktoiden ühtištust vll 2003−2004 — enamba 18 tuhad eläjid vll 1979−1992. Ende ristitišt poleni lähižen järedan rujopoligonan ekspluatacijan tagut.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (om saudud 15.-19. voz'sadoil), nell' jumalanpertid, koume časounäd i Kremlin pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas. Mugažo baptizman i islaman loičendpertid üksin oma avaitud.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Volokolamskan agrarine tehnikum[3] Ivanovskoje-žilos ani lodeheze, Krasnogorskan kolledžan Volokolamskan filial (ende erine Volokolamskan oiktusen, ekonomikan i varuitomuden kolledž), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialoid.

  1. Volokolamskan avtoagregatoiden tegimen sait (kompressor-vaaz.ru). (ven.)
  2. Volokolamskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Volokolamskan agrarižen tehnikuman sait (vatholmogorka.ru). (ven.)



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk