Valimiskünnis

Valimiskünnis on võrdelises valimissüsteemis rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse (näiteks parlamenti) pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille poolt anti vähemalt teatav osa hääli kas häälte üldarvust või koguarvust mingis valimisringkonnas. Valimiskünniseks võib olla ka mõni muu nõue, mis valimisnimekirjale antud häältele esitatakse.

Valimiskünnis on vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist. Selle peamine mõte on lehmakauplemise vähendamine, mittesüsteemsete ääreparteide eemaldamine ja väikeste parteide ühinema sundimine. Paljud usuvad, et valimiskünnis teeb valitavate kogude töö stabiilsemaks, takistades radikaalsete erakondade jõudmist nendesse.

Valimiskünnised maailmas

Eestis on valimiskünniseks parlamendivalimistel 5% nimekirjale üle riigi antud häältest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 5% nimekirjale vastavas vallas või linnas antud häältest. 1992. aasta Riigikogu valimistel oli künnist võimalik ületada ka sellega, kui nimekiri kogus 3 isikumandaati.

Ka Poola Seimi, Läti Seimi ja Saksamaa Bundestagi valimistel (segasüsteem) kehtib 5-protsendine valimiskünnis. Seejuures saab Bundestagi pääseda ka juhul, kui on saadud 3 isikumandaati. Poolas ei pea rahvusvähemuste esindajad parlamenti pääsemiseks valimiskünnist ületama: Poola Seimis on saksa vähemusel 2 kohta.

Kõige madalam valimiskünnis parlamendivalimistel on Hollandis (1/150 ehk umbes 0,67% häältest). Ka Iisraeli Knesseti valimistel on madal valimiskünnis: 2% (1992. aastani oli see 1%, ja aastatel 1992–2005 oli see 1,5%).

Kõige kõrgem valimiskünnis on Türgis (10%). Türgis on kõrge künnise taga soov anda võimalus üheparteivalitsuse tekkimiseks, hoolimata võrdelisest valimissüsteemist, ning tagada vähemusrahvuse kurdide ja islamiäärmuslaste partei eemalejäämine parlamendist. Kurdide osakaal Türgi elanikkonnas on küll umbes 20%, kuid kurdide partei poolt antakse umbes 7% häältest.

Suhteliselt kõrge on ka Venemaa, Kasahstani ja Gruusia 7% künnis (paralleelsüsteem) ning Moldova 6% künnis erakondadele ja 3% üksikkandidaatidele. Venemaal saavad alla künnise jäänud, kuid 5–7% kogunud parteid Riigiduumas 1–2 kohta.

Saksamaa parlamendivalimistel on kaks valimiskünnist, sest ka 3 isikumandaadi reegel on valimiskünnis. Esimese ühendatud Saksamaa Bundestagi valimistel 1990. aastal rakendati 5% barjääri Lääne- ja Ida-Saksamaal eraldi. Selleks, et Lääne-Saksamaalt kohta võita, tuli võita 5% häältest Lääne-Saksamaal. 3 isikumandaadi reegel on pärit 1996. aastast. 5% reegel kehtestati 1953. aastal. Uus-Meremaa künnised on erakonnale 5% üle riigi või 1 isikumandaat enamussüsteemiga valitud osast.

Taani valimiskünnised

Valimiskünniseid võib olla rohkemgi, näiteks Taanis. Selleks et partei pääseks Taani parlamenti Folketingi, peab ta täitma vähemalt ühe kolmest tingimusest:

saama vähemalt 1 parlamendikoha mingis väiksemas ringkonnas
saama vähemalt 2% häältest üle riigi
saama vähemalt kahes ringkonnas nendest kolmest suurest, mis asuvad Taani põhiosas, vähemalt ühe koha jagu hääli (Fääri saartel ja Gröönimaal saadud hääled arvestatakse eraldi).

Fääri saartel ja Gröönimaal on alati 2 kohta. 179 kohast jagatakse siis 2 Fääri saartele, 2 Gröönimaale, 135 kohta 17 väiksemas ringkonnas ja 40 kohta kompensatsioonimandaatideks. 17 väiksemat ringkonda on koondatud 3 suurde: pealinna (Kopenhaagen), Jüütimaa ja saared. Parlamendikoha saamise all on silmas peetud mitmemandaadilises ringkonnast ühe koha võitmist.

Mitme künnise mõte ja tulevik

Mitme künnisega valimissüsteeme on välja pakutud ka mujal, kuid tavaliselt on need ainult ettepanekuteks jäänudki. Näiteks näeb üks ettepanek Kanada valimissüsteemi muutmiseks ette, et nimekiri peab saama kas 5% häältest üle riigi, 1% häältest ja ühe isikumandaadi või 2% häältest üle riigi ja 15% häältest mingis provintsis. Üldiselt kasutatakse mitut künnist selleks, et kindlustada piirkonnas tugevatele parteidele ka esindatus.

Ringkonnavalimised

Hispaanias peab partei selleks, et ringkonnas kohtade jagamisest osa võtta, võitma 3% häältest ringkonnas. Soomes aga valimiskünnis puudub. Soomes on kõik mandaadid jagatud ringkondadele ja üleriigilisi kompensatsioonimandaate ei jagata. Samuti on Hispaanias. Mõlemad maad rakendavad ringkonnas kohtade jaotamisel d'Hondti meetodit.

Välislingid