LED-lamp
LED-lamp ehk leedlamp[1] ehk valgusdioodlamp on mitmest valgusdioodist koosnev lamp. LED-lampide eeliseks hõõglampide ja lahenduslampidega võrreldes on märksa suurem valgusviljakus ja oluliselt pikem eluiga. McKinsey & Company analüüsi kohaselt annavad leedvalgustusvahendid maailmas 2020. aastaks vähemalt 70% kogu valgusvoost.
Valgusdioodlambid hakkasid valgustites kasutusele tulema alates sajandivahetusest, kui oli välja töötatud valge kiirgusega valgusdioodid. Niisuguses seadises annab valgust sinine valgusdiood kombinatsioonis luminofooriga, mis muundab osa sinisest valgusest kollaseks kiirguseks.
Tehnoloogia täiustudes jõudsid niisugused lambid 2010. aastaks lisaks headele käitusomadustele (suur valgusviljakus, pikk eluiga) ka hinna poolest sellisele tasemele, et leedlambid said hakata konkureerima hõõglampide ja ka kompaktluminofoorlampidega. Hõõglambi sokliga (E27, E14) leedlampe hakati valmistama juba 2007. aastal.
2010. aastail hakkasid leedlambid asendama tagantvalgustust kuvarite ja telerite LCD-ekraanides, asendades külmkatoodluminofoorlampe.
Tehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Lambid SMD-moodulitest
[muuda | muuda lähteteksti]Leedlampides on mitu kuni mitusada valget valgusdioodi pindmontaažmoodulitena (ingl k SMD LED). Mooduli trükkplaadil võib olla üks või mitu valgusdioodi, samuti jahutusplaat.
Valgusdioodid saavad toitevoolu lambis sokli ja moodulite vahele ühendatud elektroonilisest liitelülitusest. Selleks on impulsspingemuundur, mis muundab elektrivõrgu vahelduvpinge (nt 230 V) dioodidele sobivaks stabiliseeritud alalisvooluks.
| SMD-LED- moodul* |
Mõõtmed mm×mm |
Võimsus W |
Valgusvoog lm |
Värviesitusindeks (CRI) |
Valgustugevus cd |
Avanurk ° |
Jahutusradiaator (on / ei ole) |
Valgusviljakus lm/W | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 8520 | 8,5×2,0 | 0,5 ja 1 | 5560 | 80 | |||||||
| 7020 | 7,0×2,0 | 0,5 ja 1 | 40–55 | 75–85 | |||||||
| 7014 | 7,0×1,4 | 0,5 ja 1 | 35–50 | 70–80 | |||||||
| 5736 | 5,7×3,6 | 0,5 | 40–55 | 80 | 15–18 | 120 | ei ole | ||||
| 5733 | 5,7×3,3 | 0,5 | 35–50 | 80 | 15–18 | 120 | ei ole | ||||
| 5730 | 5,7×3,0 | 0,5 | 30–45 | 75 | 15–8 | 120 | ei ole | 90–110 | |||
| 5630 | 5,6× 3,0 | 0,5 | 30–45 | 70 | 18,4 | 120 | ei ole | 80–110 | |||
| 5050 | 5,0×5,0 | 0,24 | 14–18 | 60–70 | 5,1–5,75 | 120 | ei ole | 80–90 | |||
| 4014 | 4,0×1,4 | 0,2 | 22–32 | 75–85 | Kuni 130 | ||||||
| 3528 (aka 1210) |
3,5×2,8 | 0,06–0,08 | 4–8 | 60–70 | 3 | 120 | ei ole | 80–90 | |||
| 3020 | 3,0×2,0 | 0,06 | 5,4 | 2,5 | 120 | ei ole | 80–90 | ||||
| 3014 | 3,0×1,4 | 0,1 | 9–12 | 75–85 | 2,1–3,5 | 120 | on | 100–130 | |||
| 2835 | 2,8×3,5 | 0,2 | 14–25 | 75–85 | 8,4–9,1 | 120 | on | 100–130 | |||
| *Tüübitähise numbrid väljendavad kiibi mõõtmeid | |||||||||||
Valgusdioodmooduleid kasutatakse peale lampide ka otse mitmesugustes valgustusvahendites, nagu näiteks prožektorites, autolatenates, foorides, liiklusmärkides, valgusribades jm. Peamiselt reklaam- ja ehisvalgustuse tarbeks toodetakse värvilisi (punaseid, kollaseid, rohelisi, siniseid) dioodimooduleid.
Lambid COB-kiipide baasil
[muuda | muuda lähteteksti]
COB- (Chip on Board) tehnoloogia kohaselt monteeritakse kestata sinised dioodikiibid vahetult trükkplaadile ja kaetakse ühise luminofoorikihiga. Niisuguse montaaži korral paraneb oluliselt soojuse ärajuhtimine siirdest, mille tulemusena pikeneb seadise eluiga.
Näiteks firma Cree (Hiina) toodab COB-montaažiks keraamilisel alusel valgeid dioodikiipe XQ-A LED: mõõtmed 1,6×1,6×1,6 mm, võimsus kuni 1 W, valgusvoog 89 lm, valgusviljakus 118 lm/W; dioodi vool päripingel 3 V on 175 mA siirde temperatuuril 85 °C; värvitemperatuur võib olla 2700–6200 K, värviesitusindeks kuni 90. Väiksed mõõtmed võimaldavad paigutada trükkplaadil ühe silikoonläätse alla kuni neli dioodi. Niisuguse tehnoloogiaga toodetakse 2016. aastast leedmooduleid võimsusega kuni 100 W. [2]
Töörežiim ja jahutus
[muuda | muuda lähteteksti]Valgusdioodi läbiv vool ei või ületada tema nimivõimsusega kindlaksmääratud väärtust, et siire üle ei kuumeneks. Näiteks dioodi nimivõimsusega 0,5 W võib tööpingel 3,6 V läbida maksimaalselt vool 0,5/3,6 = 0,14 A. Enamikus valgustusvahendites antakse dioodile siiski mõnevõrra nõrgem vool, sest siis kuumeneb diood vähem. Väiksema soojuseralduse tõttu paraneb lambi kasutegur ja pikeneb eluiga, samuti võib jahutuspind olla väiksem. Toitevoolu vähendamisega kaasnev valgusvoo vähenemine kompenseeritakse dioodide arvu suurendamisega. Niisiis võib ka samu mooduleid kasutava lambi eluiga olla eri tootjail erisugune, vahemikus 10 000 – 100 000 tundi, vastavalt on avar ka hinnaskaala.
Omadused ja parameetrid
[muuda | muuda lähteteksti]Leedlampides kasutatakse dioode valgusviljakusega kuni 170 lm/W. Lambi enda valgusviljakus jääb siiski märksa väiksemaks ja seda peamiselt energiakao tõttu liitelülituses, kuid valgusvoogu vähendavad ka kaod valgust suunavates valgustiosades. Sageli antakse valgusviljakuse nimiväärtus teataval normaaltemperatuuril; tegelikul käitusel aga võib kiipide temperatuur olla mõnevõrra kõrgem, millega samuti kaasneb valgusviljakuse vähenemine..
Värvitemperatuur on keeresokliga leedlampidele mõeldud moodulitel enamasti 2700 K (umbes sama mis 60-vatisel hõõglambil) või 3000 K (umbes sam mis halogeenlambil). Tootevalikus võib olla ka neutraalvalgusega (3500–4000 K) ja päevalgusega (nt 6500 K) lampe.
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Leedlambi eluiga defineeritakse ajavahemikuna, mille lõpuks tema valgusvoog on vähenenud etteantud piirini, milleks on enamasti 70 protsenti esialgsest.
Valgusviljakuse säilimise ja eluea seisukohalt on moodulite jahutamisel otsustav tähtsus, seepärast peab ka valgustites olema tagatud hea õhuvahetus; võimsates valgustites ja prožektorites rakenatakse sundjahutust.
Kui leedlamp n-ö läbi põleb, siis normaalse jahutuse korral ei ole viga valgusdioodides, vaid enamasti liitelülituses; selle komponentidest võib rikneda alaldatud pinge pulsatsiooni siluv elektrolüütkondensaator, mis on termiliselt kõige tundlikum ja võib odavamates lampides olla madalama kvaliteediga.
Leedlampide eelised hõõg- ja lahenduslampidega võrreldes
[muuda | muuda lähteteksti]- Suur valgusviljakus (2016. aasta keeresokliga lampidel 80–130 lm/W), seega palju suurem kui hõõglambil (12–16 lm/W) ja halogeenlambil (15–20 lm/W); tulemuseks oluline elektrienergia sääst. Suur kasutegur säilib ka madalal temperatuuril.
- Oluliselt pikem eluiga kui hõõg- ja lahenduslampidel.
- Lamp saavutab täisvalgusvoo kohe sisselülitamise järel (lahenduslampides toimub see viivitusega).
- Võimalus luua vajalik valgusjaotus valgustis valgusdioodide valgussuuna valiku teel, nii et pole vaja kasutada reflektorit või refraktorit (nt prožektoris).
- Valgusallika väikesed mõõtmed hõlbustavad ruumivalgustuse kujundamist ja lampide kasutamist kisastes kohtades.
- Võimalus reguleerida heledust (hämardamiseks) ilma lambi kasutegurit ja muid parameetreid halvrndamata.
- Puudub infrapuna- ja ultraviolettkiirgus.
Need eelised kaaluvad üles leedlambi kõrgema hinna, mis järjest alaneb tootmise laienemise ja tehnoloogia täiustumise tulemusel.
Leedlampide võrdlus seni kasutatud lambitüüpidega
[muuda | muuda lähteteksti]
punane joon – hõõglamp; oranž – halogeenlamp; roheline – luminofoorlamp; sinine – leedlamp
| Valgusvoog, lm | Võimsustarve, W | ||
|---|---|---|---|
| Hõõglamp | Luminofoorlamp | Leedlamp | |
| 450 | 40 | 9–13 | 4–9 |
| 800 | 60 | 13–15 | 10–15 |
| 1100 | 75 | 18–25 | 10–15 |
| 1600 | 100 | 23–30 | |
| 2 600 | 150 | 30–52 | |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ LED ja leed
- ↑ "Die COB-LED bietet ein optimales Wärmemanagement". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2016. Vaadatud 1. juulil 2016.
- ↑ http://www.energystar.gov/index.cfm?c=cfls.pr_cfls_lumens