Suessi kanal

Suessi kanal kosmosest

Suessi kanal (araabia قناة السويس Qanāt as-Suways) on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn.

Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel.

Kanal ehitati selleks, et võimaldada kiiremat pääsu Atlandi ookeani põhjaosast India ookeani põhjaossa, ilma et peaks sõitma ümber Aafrika. Näiteks meretee Londonist Araabia merre lühenes 8900 km võrra.

Ajalugu

Niilust ja Punast merd ühendavast veeteest kirjutab juba Aristoteles oma "Meteorologikas".

19. sajandi keskpaigas hakati uurima võimalusi kõigile avatud laevatee rajamiseks läbi Aafrika ja Araabia poolsaare vahelise maakitsuse. Suessi kanali projekteeris prantslane Ferdinand de Lesseps. 15. detsembril 1858 loodi Suessi kanali kompanii. Kanali ehitus algas 25. aprillil 1859. Kanali kaevamine kestis 10 aastat. Kanali ehitusel töötas pidevalt umbes 30 000 töölist, kogu kaevamise ajal kokku umbes 1,5 miljonit inimest, kellest üle 100 000 suri (peamiselt malaariasse). Ehitust toetasid mitmed Euroopa riigid.

Algselt oli kanal 164 km pikk ja 8 m sügav. 6. augustil 2015 avati keskosas 35 kilomeetri pikkune paralleelne kanal. Laevateele jäävad Suur ja Väike Mõrujärved.

Esimene laev läbis kanali 1867. aastal. Kanal avati pidulikult 17. novembril 1869. Giuseppe Verdi kirjutas selle puhul ooperi "Aida", mille esietendus oli siiski alles 1871. aastal Kairos.

Konstantinoopoli konventsiooniga läks 1888. aastal kontroll kanali üle brittidele. Inglismaa säilitas kontrolli kanali üle kuni 1956. aastani.

26. juulil 1956. aastal riigistas Egiptus kanali. See põhjustas Suessi kriisi, mille tõttu kanal oli suletud kuni aprillini 1957. Kontroll kanali üle anti ÜRO rahuvalvajatele, kes puhastasid kanali kriisi ajal sinna uputatud laevadest.

Kuuepäevase sõja ajal juunis 1967 blokeeris Egiptus kanali ja uputas kanalisse 15 kaubalaeva. Kanal puhastati uputatud laevadest ja lõhkekehadest aastail 1974–1975 ja avati laevaliiklusele juunis 1975.

2014–2015 laiendati kanalit 35 km ulatuses, nii sai võimalikuks kahesuunaline liiklus.

Kanal kasutuses

Pärast mitut laiendust on kanal praegu koos paralleellõikude ja juurdepääsuteedega 193,3 km pikk, 205–225 m lai 11 meetri sügavusena ning suurim sügavus on 24 m. Kanali saavad läbida kuni 20 m süvisega laevad, mille kõrgus üle veepinna ei ületa 68 m. Suurim lubatud kiirus on 11–16 km/h sõltuvalt laeva tüübist ja tonnaažist. Suurimad tankerid ei saa kanalit läbida.

Kanalil pole lüüse. Merepinna kõrguse erinevused kanali otstes on väikesed ja maakitsuse maapind on tasane. Merevesi saab kanalis vabalt voolata. Üldjuhul voolab vesi kanalis Suurest Mõrujärvest põhja pool talvel põhja ja suvel lõunasse, aga Suurest Mõrujärvest lõuna pool vastavalt tõusule ja mõõnale Punases meres.

Kanali läbimine võtab aega 11–16 tundi. Ööpäevas saab kanali läbida 76 laeva. 2012. aastal läbis kanali 17 225 alust, keskmiselt 47 alust päevas. 2020. aastaks kasvas laevade arv ligi 19 000-ni, keskmiselt 51,5 laeva päevas. Suessi kanalit läbib umbes 12% maailma kaubavedudest.

Pärast 1975. aastat on laevaliiklus kanalis pikemalt peatunud kolmel korral. 2004. aastal jäi kanalisse kinni tanker ja liikluse uuesti avamiseks kulus kolm päeva.
Oktoobris 2017 jäi mõneks tunniks kinni konteinerilaev, aga sai puksiiride abil uuesti liikuma.

23. märtsil 2021 jäi kanalis kinni üks maailma suurimaid konteinerilaevu, 400 meetri pikkune 59 m laiune 14,5 m süvisega ja kogumahutavusega 220 940 Ever Given. Väidetavalt lükkas tuuleiil Punaselt merelt Vahemere poole sõitva laeva vööri kanali paremasse kaldasse ning laeva ahter läks inertsi tõttu vastu kanali vasakut kallast. Laevaliiklus seisis kuni 29. märtsi keskpäevani. Selle ajaga kogunes kanali läbimise ootele rohkem kui 300 alust.

Vaata ka

• Suessi kanali tõkestus

Välislingid

• Suez Canal Authority