Struktuurigeoloogia
Struktuurigeoloogia on teadusharu, mis tegeleb kivimite ja kivimkehade koosseisu, kuju, paigutuse, deformeerituse, mõõtmete jms ehk lühidalt geoloogiliste struktuuridega.
Struktuurigeoloogia ülesandeks on, läbi geoloogiliste struktuuride tõlgendamise, taastada mingi piirkonna geoloogiline ajalugu. Mõnikord arvatakse, et struktuurigeoloogia tegeleb vaid geoloogiliste deformatsioonide ja rikete uurimisega, mis ei ole siiski struktuurigeoloogiale olemuslik aspekt. Piltlikult öelduna on struktuurigeoloogia teadusharu, mis uurib maakoore arhitektuuri. Erinevalt arhitektist üritab struktuurigeoloog loomise asemel taastada loodusliku arhitektuuri tekke ja arengu üksikasju.
Struktuurigeoloogia ja geotektoonika mõisted on osaliselt kattuvad. Erinevus on selles, et geotektoonika tegeleb reeglina suuremate (regionaalsete ja planetaarsete) struktuuridega, näiteks laamade või kraatonitega, uurib nende teket ja arengut. Struktuurigeoloogia objekt võib aga olla isegi mikroskoopiline. Kattumine toimub regionaalsel tasandil, sest ka planetaarsete struktuuride areng peab kajastuma lokaalselt kivimites ning vastupidi. Lokaalsed struktuurid peavad olema mõistetavad geotektooniliste liikumiste taustsüsteemis. Struktuurigeoloogiat peetakse geotektoonika osaks.