Sergei Lavrov
|
See artikkel räägib diplomaadist ja poliitikust; geograafi kohta vaata artiklit Sergei Lavrov (geograaf). |
| Sergei Lavrov | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 21. märts 1950 (74-aastane) |
| Amet | minister |
| Töökoht | |
| Koduleht | https://mid.ru/ |
| Autogramm | |
 | |
Sergei Viktorovitš Lavrov (vene keeles Сергей Викторович Лавров; sündinud 21. märtsil 1950 Moskvas) on Venemaa diplomaat, 1994–2004 Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, 9. märtsist 2004 välisminister.
1972. aastal lõpetas Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ja läks tööle Nõukogude Liidu saatkonda Sri Lankal. Aastatel 1976–1981 töötas ta NSV Liidu välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide valitsuses. 1981–1988 oli ta NSV Liidu ÜRO esinduse esimene sekretär, nõunik ja vanemnõunik. Aastatel 1988–1990 oli ta Venemaa välisministeeriumi välismajandussuhete osakonna direktor ning 1990–1992 välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja globaalprobleemide osakonna direktor.
Aastatel 1992–1994 oli ta Venemaa asevälisminister, 1994–2004 Venemaa alaline esindaja ÜRO juures ja alates 2004. aastast Venemaa välisminister.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhjal on Lavrov de facto süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Tema toetusel algas 2014. aastal Vene-Ukraina sõda. Ühtlasi tema toetusel alustas Putin 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse.
Seisukohad pronkssõduri kohta
[muuda | muuda lähteteksti]
Lavrov seisis häälekalt vastu Eestis Tallinnas asuva pronkssõduri teisaldamisele. 16. jaanuaril 2007 teatas ta sõjahaudade kaitse seaduse kohta: "Me peame seda otsust pühaduseteotuseks, oleme veendunud, et seda dikteerivad motiivid, millel pole midagi ühist vajadusega õppida minevikust ning ehitada ühtset, ühist, eraldusjoonteta Euroopat." [1]
18. aprillil 2007 välja antud valitsuse käskkirjale, millega alustati pronkssõduri lähedusse maetute säilmete väljakaevamist ja tuvastamist, vastas Lavrov Madridis pressikonverentsiga. Seal kuulutas ta, et plaani teisaldada pronkssõdur ei saa nimetada teisiti kui pühaduserüvetamiseks ja Euroopa fašismist vabastanute mälestuse mõnitamiseks.[2]
23. aprillil 2007 Luxembourgis toimunud pressikonverentsil teatas ta, et Nõukogude sõdurite säilmete ümbermatmine mõjutab halvasti mitte üksnes Vene-Eesti suhteid, vaid kogu sõjajärgset Euroopat. "Meid ei saa jätta ükskõikseks see, mis toimub mõnes Euroopa Liidu riigis, eeskätt Eestis, kus on tehtud otsus Euroopat fašismi eest kaitsnud sõdurid ümber matta," ütles ta.[3]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2012 – Põhjatähe orden (Sahha)
- 2023 – Mali ordu komandör
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sergei Lavrov on abielus, tal on tütar Jekaterina.[4]
Lavrovi isa oli Thbilisi armeenlane.[5]
Sergei Lavrov valdab inglise, prantsuse ja singali keelt.
Ta mängib kitarri ja laulab, kirjutab laule ja luuletusi. Mõningatel andmetel tegeleb raftingu ehk mägijõgedel parvetamisega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 56
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 60
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 61
- ↑ "Единственная дочь Лаврова подзабыла русский язык". sprotyv.info (vene). Infovastupanu. 27. juuli 2014. Vaadatud 27. juulil 2014.
- ↑ У Сергея Лаврова грузинские корни, но армянская кровь, Время новостей, 18.02.2005
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sergei Lavrov |
- Лавров, Сергей Lentapedias
- Lavrov kostitas Briti kolleegi roppustega – Postimees, 12. september 2008
- Lavrov heidab läänele ette külma sõja aegset loogikat – Postimees, 22. aprill 2009
- Lavrov kritiseeris Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat – Postimees, 28. veebruar 2011
- Putin sorry for Lavrov's claim Hitler was part Jewish - Israel PM – BBC News, 5. mai 2022