Mine sisu juurde

Per Brahe

Allikas: Vikipeedia
Per Brahe
Sünniaeg 18. veebruar 1602
Surmaaeg 12. september 1680 (78-aastaselt)

Krahv Per Brahe noorem [br'aae] (18. veebruar 1602 Rydboholmsi loss12. september 1680 Bogesundi lossis) oli Rootsi ja Soome riigitegelane ning sõjaväelane, kes oli 16371640 ja 16481654 Soome kindralkuberner.

Per Brahe osales Rootsi-Poola sõjas (16261629), teenides lõpuks välja oobersti auastme, oli 1629 ja 1630 maamarssal ja samast aastast riiginõunik, ning Vestmanlandi, Bergslageni ja Dalarna laaman.

Per Brahe. David Becki maal umbes 1650. aastast

Pärast oma hea sõbra kuningas Gustav II Adolfi surma 1632. aastal asus ta tegelema poliitikaga.

Ta soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut. Asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli 16461680) ning 1649 Raahe (rootsi keeles Brahestad) linna. Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool.

Kuninganna Kristiina nooruse ajal ja ka pärast kuningas Karl X Gustavi surma oli Per Brahe riigikantslerina üks regentidest Kuninganna Kristiina eestkostevalitsuses.

Tegeles pisut ka keelepoliitikaga. Rõhutas, et Soomes töötavad rootslased peavad oskama kohalikku keelt.

Brahe lasi endale rajada Rootsi Vätterni järve äärde maamõisa. 1645. aastal sai sellest aga tema abikaasa Kristina Katarina Stenbocki residents. Mõni aasta hiljem naine suri ja Brahehusina tuntud lossist sai külalistemaja. Hoone jäi kasutuseta pärast 1708. aasta tulekahju

Tema vanemad olid riiginõunik Abraham Pedersson Brahe (1569–1630) ja vabapreili Elsa Gyllenstierna af Lundholm (1577–1650).[1] Tema õde, õuemeistrinna Margaretha Brahe (1603–1669) oli abielus Ingeri- ja Liivimaa kindralkuberneri Bengt Bengtsson Oxenstiernaga.

Per Brahe abiellus 1628 Kristina Katarina Stenbockiga (1609–1650), kes oli Gustav Eriksson Stenbocki (1575–1629) ja krahvinna Beata Margareta Brahe (1583–1645) tütar, Gustaf Otto Stenbocki õde. Abielust sündis:

  • Elsa Beata Persdotter Brahe (1629–1653)

Hiljem abiellus 1653 Lennart Torstensoni lese Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Ekholmi vabahärra Johan De la Gardie ja Steninge vabaproua Catharina Christiernsdotter Oxenstierna (maetud 1625) tütar, Narva linnuse ja lääni asehalduri (1584) Krister Gabrielsson Oxenstierna (1545–1592) tütretütar.

  1. Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män, 1837, lk.14–32
  • Petrus Nordmann: Per Brahe, grefve till Visingsborg, friherre till Kajana, herre till Rydboholm, Lindholmen, Brahelinna och Bogesund, Sveriges rikes råd och drots samt lagman öfver Västmanland, Bergslagen och Dalarna., Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland 1904