Püha Jüri

Püha Jüri (Georgios; ka Georgius ja Georgi Võidukandja; hukati 303) oli Kapadookiast pärit ohvitser ja kristlik märter.

Ta on sõjameeste, rüütlite ning talupoegade kaitsepühak. Veel on tema kaitse all talusulased, püttsepad, turvisevalmistajad ja sadulsepad. Püha Jüri kutsutakse appi maohammustuste, süüfilise, katku ja leepra puhul.

Georgios hukati, sest ta oli söandanud halvustada Olümpose jumalaid.

Eestis on pühale Jürile pühitsetud kirikud Jüris (Jüri kirik), Laiusel (Laiuse Püha Jüri kirik), Värskas (Värska Püha Georgiuse kirik), Tartus (Tartu Püha Jüri kirik), samuti oli Tallinnas Püha Jüri ordu, Toomkirikus ja Nigulistes Püha Jüri kabelid. Alates 23. aprillist 2001 on Pärnumaal Toril EELK Tori Püha Jüri kogudus ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Püha Jüri kaitseb ka Võru linna ja ta nime kannab Võru peatänav (tsaariajal Georgi tänav, Nõukogude okupatsiooni ajal Lenini tänav). Lisaks Võru linnale kaitseb püha Jüri Gruusia riiki, Inglismaad ja Moskva linna.

Püha Jüri päev ehk jüripäev on 23. aprillil.

Püha Jüri sümbol on Püha Jüri rist, punane rist valgel taustal.

Legend

Püha Jüriga seostatakse tihti legendi, mille süžee langeb kokku imemuinasjututüübiga "Lohetapja".

Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene Liibüas ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsutas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata.