Otto Sternbeck

Otto Sternbeck
Otto Sternbeck
Sünniaeg	24. detsember 1884; Albu vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa
Surmaaeg	23. juuni 1941; Tallinn
Teenistus	Venemaa keisririik; Eesti Vabariik
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	8. jalaväepolk
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda; Eesti Vabadussõda
Autasud	Püha Stanislavi orden III järk; Püha Anna orden III ja II järk; Vabadusrist I/2; Kaitseliidu Valgeristi III klass

Otto Sternbeck VR I/2 (12. detsember (vkj)/ 24. detsember 1884 Albu vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa – 23. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Sotsialistliku revolutsionäärina oli ta tsaariajal korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud.

I maailmasõja alguses 1914. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Porutšenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati ta detsembris 1914 alamlipnikuks, 1916. aastal lipnikuks, 23. veebruaril 1917 alamporutšikuks ja 29. septembril 1917 porutšikuks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ning Püha Anna III ja II järgu ordeni.

Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli ta 7. novembril 1917 kodumaale, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks ja pandi ametisse 1. Eesti jalaväediviisi staabi komandandiks.

Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepataljoni ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 8. jalaväepolguks. 6. maist 1919 ülendati ta alamkapteniks ja 23. oktoobrist kapteniks.

Alanud rahuajal ülendati 19. juunil 1920 alampolkovnikuks. Alates 1. jaanuarist 1921 (nimetatud 28. jaanuaril 1921)^[1]) teenis ta laskeinspektorina. 24. veebruaril 1927 ülendati O. Sternbeck koloneliks. 1. juunist 1929 määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril 1933 kutsuti ta teedeministriks Konstantin Pätsi valitsusse; selles ametis olles sai 24. veebruaril 1937 oma viimase ametikõrgenduse – kindralmajoriks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. 26. augustist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest^[2]. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.

1940. aastal oli ta riigi usaldusmees aktsiaseltsis "Volta Tehased".^[3] Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. jaanuaril 1941 NKVD poolt ja lasti 23. juunil 1941 maha.

Sternbeck ja laskesport

Kõigi nende tööde kõrvalt tegi ta oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina ning pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli ta Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal 1935 Roomas, aastal 1937 Helsingis ja aastal 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.

Ta on mitme laskeasjandust käsitleva raamatu autor.

Viited

↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c
↑ 10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. Rahvaleht nr 28, 28. veebruar 1940, lk 1

Välislingid

[1] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2

[2] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c

[3] 10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. Rahvaleht nr 28, 28. veebruar 1940, lk 1

[1]

[2]

[3]