Nintendo GameCube
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Nintendo GameCube | |
|---|---|
 | |
| Tootja | Nintendo |
| Tüüp | mängukonsool |
| Põlvkond | kuues põlvkond |
| Esmakordselt saadaval |
 14. september 2001 18. november 2001 3. mai 2002 17. mai 2002 |
| CPU | IBM PowerPC "Gekko", 486 MHz |
| GPU | ATI "Flipper", 162 MHz |
| Meedia | Nintendo GameCube optiline mänguketas |
| Salvestamine | Nintendo GameCube mälukaart (max 16 MB) |
| Kontrollerid | kuni 4 juhtmega/juhtmeta pulti |
| Ühenduvus | Nintendo Gamecube broadband adapter ja Nintendo gamecube modem adapter |
| Toodet müüdud | üle maailma 21,74 miljonit |
| Enim müüdud mäng | "Super Smash Bros. Melee" |
| Eelkäija | Nintendo 64 |
| Järeltulija | Wii |
Nintendo GameCube on mängukonsool, mille tõi turule Nintendo 14. septembril 2001. Selle eelkäija on Nintendo 64 ja järeltulija Wii. Kuuenda põlvkonna konsoolina võistleb GameCube Xbox ja PlayStation 2-ga. GameCube kasutab mini-DVD-plaate täismõõdus DVD asemel. Seetõttu ei saa sellega vaadata videoid ega kuulata muusikat.
Nintendo GameCube oli kolmas Nintendo mängukonsool pärast Nintendo 64DD-d, mis ametlikult toetas võrgus mängimist.
Nintendo ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nintendo on müünud rohkem kui miljardi videomängu kogu maailmas. Nintendo videomängu konsoolide ajalugu algab aastast 1977 – aastast, mil loodi konsool Color TV Game 6[1]. 1978. aastal tuli välja uuem versioon Color TV Game 15. 1979. aastal järgnes neile kahele konsool Color TV Game Block Breaker[1]. Juulis 1983 tuli välja järgmine Nintendo konsool Famicom ja 1985. aastal Nintendo Entertainment System lühendiga NES. Augustis 1991 jõudis turule Super Nintendo Entertainment System lühendiga SNES. Euroopasse jõudis see 1992. aastal.
23. juunil 1996 jõudis Jaapani turule Nintendo 64, mis sai väga populaarseks. Seda müüdi juba esimesel päeval üle 500 000 eksemplari. Oktoobris 1998 tuli välja Game Boy Color.
14. septembril 2001 tuli Jaapanis välja GameCube, mis jõudis Euroopasse 3. mail 2001.[2]
Turundus
[muuda | muuda lähteteksti]Nintendo kasutas GameCube'i turundamiseks uudset mitmeetapilist strateegiat ja reklaamivõtteid. Sel ajal, kui GameCube oli just välja tulnud, kasutati loosungit "Born to Play". Esimestes reklaamides kujutati pöörleva kuubiku animatsiooni, mis muutus GameCube'i logoks, ning naishääl sosistas: "GameCube". Hiljem tuli reklaam "Who Are You?", selle loosungi ideeks oli "you are what you play". Enamik "Who Are You?" reklaame oli tehtud Nintendo enda mängude jaoks, kuid mõned firmad ka maksid Nintendole selle eest, et nende mänge ka reklaamitaks.
Riistvara
[muuda | muuda lähteteksti]Nagu ka tema eelkäija Nintendo 64, on ka seda saadaval eri värvides. Kaks kõige tavalisemat värvi oli "Indigo" ja "Jet Black". Oranžid mängukonsoolid olid ka saadaval aga ainult Jaapanis. Hiljem tulid välja ka hõbedased konsoolid, mida müüdi piiratud koguses. Järgides Nintendo traditsiooni, viitavad GameCube'i mudelinumbrid DOL-001 ja 101 koodnimele "Dolphin" (Delfiin). Ametlikud lisaseadmed Nintendo GameCube'i jaoks omavad ka DOL-iga algavat mudelinumbrit. Panasonic tegi GameCube'ist litsentseeritud versiooni, millega oli võimalik esitada DVD-sid. See versioon sai nimeks Panasonic Q.
Tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]GameCube kasutas meediana 1,4 GB mahutavusega ja 8 cm läbimõõduga Nintendo GameCube Game Disci, mille töötas välja Panasonic (varasema nimega Matsushita). Kuigi mõlemad konkurendid PS2 ja XBOX kasutasid DVD-plaate, otsustas Nintendo teistsuguse vormingu kasuks, et takistada mängude ebaseaduslikku kopeerimist ja et DVD konsortsiumile poleks vaja litsentsitasusid maksta. GameCube oli esimene Nintendo konsool väljaspool Jaapanit, mis ei kasutanud kassetti (varasemad Famicom Disk System ja Nintendo64DD olid mõeldud ainult Jaapani turule). Mängud, milles on palju helitausta ja eelrenderdatud videoklippe, on tavaliselt kahel mänguplaadil. Selliseid mänge on tegelikult võrdlemisi vähe, ainult 25. Mänge, mis vajaksid rohkem kui kahte plaati, GameCube'il ei ole.
|
CPU
Mälu
Ühenduvus
|
 GPU
 Salvestusseade: Mall:Details |
Kontroller
[muuda | muuda lähteteksti]Tavaline GameCube'i pult on disainitud tiivakujuliseks. See teeb puldi käeshoidmise mugavaks. Puldil on 8 nuppu: 2 analoogkontrollerit, noolenupud liikumiseks ja vibratsioonimootor. Põhiline analoogkontroller asub vasakul noolenuppude kohal. Puldi paremas pooles asub 4 nuppu: keskel suur roheline "A", väiksem punane "B" vasakus servas, "X"-nupp paremal ja "Y"-nupp üleval. Nendest nuppudes all pool asub kollane "C" kontroller, millel võib olla erinevaid funktsioone, näiteks kaamera asukoha muutmine. Start- ja pausinupp asuvad puldi näoosa keskel. Puldi ülemises osas on kaks õlanuppu ("L" ja "R") ja üks digitaalne nupp "Z". Õlanuppudel "L" ja "R" on olemas nii analoog- kui ka digitaalfunktsioon. Mõlemad nupud käituvad nagu analoognupud kuni täieliku vajutuseni, millest alates hakkab see registrisse digitaalset signaali saatma. See meetod võimaldab anda 2 funktsiooni 1 nupu kohta. Wavebird on raadiosagedustel põhinev juhtmevaba kontroller. See on disainitud samasuguseks nagu tavaline kontroller. Neid oli saada helehalli ja hõbehalli värvi. See peab GameCube'i süsteemiga sidet juhtmevabalt läbi vastuvõtja, mis on ühendatud ühte süsteemikontrolleri porti. Seda toidab 2 AA-patareid. Selle miinuseks on see, et tal puudub värinafunktsioon.
Mänguseisude salvestamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Mänguseisude salvestamiseks on GameCube'il kaks pesa, kuhu saab sisestada mälukaardi. Ametlikult toodeti kolme mälumahuga kaarte: 59 plokki (4 Mbit / 512 kB, hall kaart), 251 plokki (16 Mbit / 2 MB, must) ja 1019 plokki (64 Mbit / 8 MB, valge). Lisaks nendele oli veel saadaval teiste tootjate valmistatud ja ametlikest odavamaid mälukaarte.
Vastuvõtt ja müük
[muuda | muuda lähteteksti]Gamecube müüs oma tegutsemisaja jooksul 22 miljonit konsooli[3],mis oli palju vähem kui Playstation 2 144 miljonit[4] ja natuke vähem kui Xboxi 24 miljonit. Edukam oli see ainult Sega Dreamcastist, mis müüs umbes 10,5 miljonit konsooli. Gamecube ei suutnud ka olla edukam kui Nintendo 64, mida on müüdud peaaegu 33 miljonit konsooli (31. märtsi 2005 seisuga).[5]
Suurimaks mureks oligi fakt, et Gamecube oma Nintendo maskottide mängudega turustas konsooli ainult eriti noortele mängijatele, kes moodustasid vaid väikese turuosa. Paljud vanematele mängijatele mõeldud mängud ei tulnud välja Gamecube'il, kuigi nende arv oli siiski suurem kui Nintendo eelmistel konsoolidel.
Suur puudus oli ka mängudest teistelt tootjatelt, kes selle asemel hulgi tootsid mänge hoopis PS2-le ja Xboxile. Selles võib süüdistada 1,5 GB mini-DVD-plaate, mis võrreldes normaalsuuruses DVD-plaatidega mahutasid palju vähem andmeid. Tihti paljusid mänge, mis anti välja PS2 või Xboxi jaoks, ei tehtud GameCube'i jaoks üldse või tehti vähendatul kujul.
Mängud
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Ameerika turul oli algusaegadel mängude valik järgmine:
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Ajalugu – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud 22.12.2010.
- ↑ "Ajalugu – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud 22.12.2010.
- ↑ "Consolidated Sales Transition by Region" (PDF). Nintendo. 27. jaanuar 2010. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 14. veebruar 2010. Vaadatud 14. veebruar 2010.
- ↑ "SONY COMPUTER ENTERTAINMENT ASIA STARTS ITS PLAYSTATION® BUSINESS IN REPUBLIC OF INDONESIA". SCEI. 8. jaanuar 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.07.2011. Vaadatud 19.12.2010.
- ↑ "05 Nintendo Annual Report – Nintendo Co., Ltd" (PDF). Nintendo Co., Ltd. 26. mai 2005. Lk 33. Vaadatud 19.12.2009.