Kommertspank

See artikkel on üldmõistest; konkreetse panga kohta vaata Eesti Kommertspank

Kommertspank on asutus, mis osutab selliseid finantsteenuseid nagu hoiuste vastuvõtt ja ärilaenude andmine ning pakub investeerimisvõimalusi.

Kommertspanka võib käsitleda ka panga või suurpanga osakonnana, mis keskendub peamiselt aktsiaseltside või suurettevõtete tagatud hoiuste ja laenupakkumistele.

Tähtsus

Kommertspankade peamine eesmärk on avalikule sektorile ja äriettevõtetele finantsteenuste osutamine, et tagada majanduslikku ja ühiskondlikku tasakaalu ning jätkusuutlikku majanduskasvu.^[1]

Sellega seoses on kommertspanga kõige tähtsam funktsioon krediidi loomine. Kliendile laenu võimaldades, ei paku kommertspank neile raha, vaid pank avab deposiitkonto, kust laenuvõtja saab kontol olevat raha kasutada.

Kommertspangad võtavad klientidelt vastu eri liiki hoiuseid, sealhulgas hoiuste arvelduskontod, korduvkonto hoiused ja tähtajalised hoiused.

Kommertspangad pakuvad laene ja ettemakseid mitmesugustes vormides, sealhulgas arvelduskrediiti, sularahalaenu, arvete diskonteerimist jne.

Peamised tooted ja teenused

Raha vastuvõtmine eri tüüpi hoiukontodele
Laen sularahas: arvelduskrediidid, osamaksed jne
Laen dokumendivormis: akreditiivid, garantiid, võlakirjad, väärtpaberid, kindlustusvõtjate kohustused, pangatähtede väljaandmine ja pangatšekid ning muud bilansivälised tehingud
Finantseerimisasutuste suhted
Sularaha juhtimine
Riigikassa juhtimine
Erakapitali rahastamine
Maksete töötlemine telegraafiülekandega, EFTPOS-i, internetipanganduse või muude makseviisidega.

Kommertslaenud tagatisena

Kõik kommertspanganduse laenud, olenemata konkreetsest pangatoote tüübist, peavad olema "tagatisega" või "tagatiseta".

Tagatisega laen

Tagatisega laen on laen, milles laenuvõtja lubab laenu tagatiseks mõnda vara (nt auto või kinnisvara), mis tagab võlausaldajale võlgnetava tagatise. Seega on võlg tagatud tagatise vastu – laenusaaja võlgneb vaikimisi võlausaldajale tagatiseks kasutatud vara ja võib seda müüa, et taastada osa või kogu laenusaajale laenuks antud summa, näiteks võib võlausaldaja keelustada tagatise algsele omanikule tema õigused vara suhtes. Kui tagatise müügiga ei teenita piisavalt raha võlgade katteks, võib võlausaldaja sageli laenusaajale ülejäänud summa kohta teha puudujäägiotsuse. Tagatisega laenude vastand on tagatiseta laen, mis ei ole seotud konkreetse varaobjektiga ja selle asemel võib võlausaldaja rahuldada võlga laenuvõtja asemel laenuvõtja tagatise ja laenuvõtja vastu.^[2]

Tagatiseta laen

Tagatiseta laenud on rahalised laenud, mis ei ole tagatud laenuvõtja varadele (tagatis ei ole kaasatud). Suurte ettevõtete jaoks on väikeettevõtete tagatiseta laenud just näiteks krediitkaardid ja krediidiliinid. Need võivad olla finantseerimisasutustelt kättesaadavad mitmesuguste kujunduste või turustuspakettidena, näiteks:

panga arvelduskrediit,
ettevõtete võlakirjad,
krediitkaardivõlg,
krediidivõimalused või krediidiliimiidid.^[2]

Viited

↑ Bandlamudi Kalpana, Taidala Vasantaha Rao. Role of Commercial Banks in the Economic Development of India (PDF).
↑ ^2,0 ^2,1 Dr. Haridas Jogdankar (2018). Basics of Entrepreneurship Development. Lk 179, 180.

[1] Bandlamudi Kalpana, Taidala Vasantaha Rao. Role of Commercial Banks in the Economic Development of India (PDF).

[:0-2] 2,0 ^2,1 Dr. Haridas Jogdankar (2018). Basics of Entrepreneurship Development. Lk 179, 180.

[1]

[2]