Heino Moldau

Heino Moldau (23. detsember 1934 – 12. detsember 2021) oli eesti taimefüsioloog.

Elulugu

Ta sündis väiketaluniku peres Lüganuse vallas Virumaal. 1959. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli geofüüsiku diplomiga.

Ta töötas 1959–1963 Füüsika ja Astronoomia Instituudis (FAI) insener-meteoroloogina, vaneminsenerina ja nooremteadurina. 1963–1966 oli ta FAI aspirant ning 1966–1992 FAI (hiljem Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut (AAI)) nooremteadur, vanemteadur ja juhtiv teadur. 1992 läks ta AAI biofüüsika labori koosseisus Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituuti, kus oli erakorraline professor, dotsent ja erakorraline teadur aastani 2001. Edasi oli ta TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituudi erakorraline teadur.

Füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Taimelehtede hajutamisomadused" kaitses Moldau 1966 Tartu Ülikoolis. Doktoritöö taimefüsioloogias "Taime produktsiooniprotsessi autoregulatsioon vee defitsiidi korral" kaitses ta Taimefüsioloogia Instituudis Moskvas 1985. aastal.

Tema uurimusvaldkonnaks on olnud taimkatte produktsiooni matemaatiline modelleerimine, taimede veerežiim ja hingamine ning produktsiooniprotsess vee- ja osoonistressi tingimustes.

Ta oli Eesti Taimefüsioloogide Seltsi esimees 1989–1993 ning TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi bakalaureusetööde kaitsmise komisjoni esimees 1996–1999.

2010. aastal pälvis ta koos Hannes Kollisti ja Triin Vahisaluga Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli "Taimede stressitaluvus" eest.

Tunnustus

2015 Tartu Ülikooli suur medal

Välislingid

• Heino Moldau Eesti Teadusinfosüsteemis