Euroopa kobras
| Euroopa kobras | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Närilised Rodentia |
| Sugukond |
Kobraslased Castoridae |
| Perekond |
Kobras Castor |
| Liik |
Euroopa kobras |
| Binaarne nimetus | |
|
Castor fiber Linnaeus, 1758 | |
 Levik Euroopas | |
Euroopa kobras (Castor fiber) on näriline kopra perekonnast.
Ta elab Euraasias. Kobras on Eesti suurim ja Euroopas okassea järel suuruselt teine näriline.
Euroopa kopraga samasse perekonda kuulub kanada kobras. Nad on välimuselt ja eluviisilt väga sarnased; selle kohta vaata artiklit "Kobras".
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa kobras oli Euroopas intensiivse küttimise tõttu väljasuremise äärel. Eestis suri kobras välja 18. sajandil. Teda kütiti karusnaha pärast ning arvatavate tervistavate omadustega kopranõre pärast.
Praegu taasasustatakse kobrast kogu Euroopas. Eestisse toodi kobras uuesti 1957 Jägala jõgikonda Valgevenest, 1959 hakkasid nad Pihkva oblastist ise sisse kolima. Tuhandeid kopraid elab Elbe, Rhône'i ja Visla jõel ning mitmel pool Skandinaavias. Kobrast taasasustatakse Baierisse. Kobras on tavaline veel Valgevenes, Ukrainas, Voroneži ja Smolenski oblastis, Tuvas, Põhja- ja Lääne-Mongoolias ning Hiinas Xinjiangis. Suurbritannia saarel suri kobras välja 16. sajandil, kuid päevakorras on tema taasasustamine Šotimaale.
Eestis on kobras jahiloom, mujal Euroopas enamjaolt kaitse all.
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Koprad paarituvad jaanuaris-veebruaris. Tiinus kestab 105–107 päeva. Pesakonnas on 2–5 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis-mais nägijate ja karvastena. 1–2 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.
Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa kobrastel on kaks kihti karusnahka: alumine kiht on pehme ja tihe aluskarv, mis on tumehalli värvi, pealmine kiht on pikem ja tugevam. Punakaspruun pealmine karusnahk kaitseb kopraid vigastuste eest. Põhja pool on normaalselt kobrastel tumedam karusnahk, lõunas heledam. Euroopa koprad kaaluvad umbes 13–35 kg ja on 73–135 cm pikad. Euroopa kopra koon on ümar ja veidi lapik, kõrvad on väiksed. Kopra tagajalgadel on ujulestad. Üldiselt on jalad mustad või pruunid ning alati üsna lühikesed. Saba on must, lapik ja soomustega.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Euroopa kobras |
- Euroopa kobras andmebaasis eElurikkus
- Tüümus: Krystyna WYRZYKOWSKA & Zygmunt WYRZYKOWSKI, Structure and Topography of the Thymus in the European Beaver, ACTA THERIOLOGICA, 24. väljaanne, 29: 399–404, 1979, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)(inglise keeles)
- Ulvar Käärt, "Aastaid suurenenud kobraste arvukus hakkas äkki vähenema", Eesti Päevaleht, 4. detsember 2009