BSD

See artikkel on operatsioonisüsteemist; lühendi muid tähendusi vaata leheküljelt BSD (täpsustus).

BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Bell Labsi UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeleys, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD.

Ajalugu

BSD sünd

Varajased UNIX versioonid olid litsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool seda ametlikult arendavat Bell Labsi. Üks esimesi UNIX operatsioonisüsteemi kasutajaid ja hiljem ka aktiivsemaid arendajaid oli California Ülikool Berkeleys.

1973. aastal inspireerituna Ken Thompsoni esitlusest, ostis varem suurarvuteid kasutanud California Ülikool Berkeleys PDP-11/45 miniarvuti
1974. aasta jaanuaris paigaldas Keith Standiford PDP-11/45 miniarvutile UNIX-i neljanda versiooni.
1974. aasta kevadel lisati PDP 11/40
1975. aasta sügisel lisati PDP 11/70.
1977. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1BSD. Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldades Pascali kompilaatorit ja tekstiredaktor ex.
1978. aasta keskel ilmunud 2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid tekstiredaktor vi ja C kest.
2003. aastal ilmus viimane 2.11BSD uuendus, mis on PDP süsteemides kasutusel veel tänapäevalgi.

BSD areng

Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeleys ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD.

DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeleylt. Aprillis 1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks nõudeks oli lisada UNIX-i süsteemile uusi DARPA jaoks vajalikke funktsioone, arendustöö koordineerimiseks loodi Computer Systems Research Group või lühidalt CSRG. CSRG oli BSD arendamise organiseerijaks kuni aastani 1995. Berkeley UNIX-i projekti juhiks sai Bill Joy.

4.1BSD ilmus 1981. aasta juunis, see väljalase parandas tunduvalt operatsioonisüsteemi jõudlust. BSD operatsioonisüsteem suudab töötada sama kiirelt kui VMS. Seoses UNIX System V ilmumisega otsustatakse, et segaduste vältimiseks ei saa BSD operatsioonisüsteem kunagi seerianumbrit 5.

Augustis 1983 valmib 4.2BSD. Pärast kaheaastast aktiivset arendustööd ilmub BBN-i modifitseeritud TCP/IP tugi, Berkeley Fast File System, Marshall Kirk McKusick saab BSD daemoni kui operatsioonisüsteemi logo autoriks. Bill Joy lahkub Berkeleyst ja temast saab üks Sun Microsystems asutajatest.

Juunis 1986 ilmus 4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum. 4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD port Power 6/32 platvormile, eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust.

Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T koodita tasuta operatsioonisüsteem Net/1 ilmumiseni 1989. aasta juunis. Juunis 1991 valmiv Net/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati pea kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga.

Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline 386BSD, mis oli port Intel 80386 platvormile ja kommertslik BSD/OS, mille arendajaks ja levitajaks sai Berkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt ilmuvate NetBSD ja FreeBSD arenduse baasiks.

Kohtuvaidlused

1992 kaebas UNIX kaubamärki ja lähtekoodi omav AT&T BSDi kohtusse, põhjuseks AT&T koodi lubamatu kasutamine BSD operatsioonisüsteemis. See kohtuvaidlus aeglustas BSD arengut ligi kaheks aastaks, luues ideaalse aja operatsioonisüsteemi Linux populaarsuse kiireks tõusuks. Linuxi ja 386BSD arendus algas enam-vähem samal ajal, kuid Linux saavutas tänu BSD kohtuvaidlustele suure edumaa.

Jaanuaris 1994 lahenesid lõpuks ka kohtumured, seda suures osas Berkeley kasuks. 18 000 failist BSD süsteemis tuli eemaldada kõigest 3 ja modifitseerida tuli 70. Kohtuvaidluse tulemusena ei ole UNIX Systems Laboratories'el alates 4.4BSD-st õigust enam esitada edasisi hagisid BSD kasutajate, levitajate ja arendajate vastu. Juunis 1994 valmis 4.4BSD kahes versioonis: ilma AT&T koodita 4.4BSD-Lite ja ainult AT&T litsentsiomanikele mõeldud AT&T koodi sisaldav 4.4BSD-Encumbered.

Viimane ametlik BSD versioon Berkeleylt oli 4.4BSD-Lite Release 2 aastal 1995, pärast seda läks CSRG laiali ja edasise BSD arendamisega tegelesid juba vabatahtlikest koosnevad organisatsioonid nagu NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD.

BSD tehnoloogia

BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS-i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus.

Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi, kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina ja/või ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult.

Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi, mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond.

Distributsioonid/derivaadid

Tänapäevased enamlevinud BSD operatsioonisüsteemid on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD, igaühte neist arendatakse vastavalt oma valitud suunitlusele, siinkohal ka lühike kirjeldus, mis eesmärgi on arendajad endale nende kolme juures valinud:

NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaid platvorme vähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige rohkemail eri arhitektuuridel käiv Unix, ja tõenäoliselt ka operatsioonisüsteem, üldse. Hetkeseisuga on toetatud 58 erinevat arhitektuuri.
FreeBSD on peamiselt keskendunud i386 platvormile võimalikult stabiilse, kiire, skaleeruva ja laia funktsioonivalikuga serverioperatsioonisüsteemi loomisele.
OpenBSD tekkis lahkhelide tõttu NetBSD arendajate seas, põhirõhk on pandud turvalisusele, mistõttu võib teda kohata peamiselt tulemüürides ja väga kõrget turvalisust nõudvais servereis.
Darwin/Mac OS X
PC-BSD
DesktopBSD
DragonflyBSD

Vaata ka

Välislingid