Autostumine
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2023) |
Autostumine on järjest suurenev autode tootmine ja nende kasutamine transpordivahendina. Autostumistase näitab sõiduautode arvu 1000 elaniku kohta. Kasvava autostumisega kaasnevad mitmesugused linnageograafilised, ökoloogilised ja sotsiaalsed probleemid: suurenev õhusaaste ja müra, parkimiskohtade nappus, liiklusummikud, sagenevad liiklusõnnetused jms.
Autostumist tugevdavad ühistranspordi nõrkus, kergliiklusteede vähesus, eeslinnastumine jt ühiskondlikud protsessid. Säästvas transpordipoliitikas püütakse autostumist vähendada, eelistades linnaplaneerimises ühistransporti ja kergliiklust.
Probleemid
[muuda | muuda lähteteksti]Autostumise ja transpordi kasvuga on seotud sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide suurenemine. Järjest rohkem avaldatakse maailmas analüüse, millest ilmneb, et osa otsestest avaliku ja erasektori kuludest ning suurem osa väliskuludest ei peegeldu transpordi hinna sees.[1] Väliskulude hulka loetakse keskkonnamõjud, liiklusõnnetused, müra, ummikud ja elukeskkonna häirimise tõttu langev elukvaliteet ning need ei kajastu transpordi hinna sees.
Autostumine riigiti
[muuda | muuda lähteteksti]Hõreda asustusega ja autokasutusele orienteeritud USA linnad nagu Los Angeles ja Denver kulutavad transpordile ligikaudu 5 korda rohkem energiat kui mitmekesise ja tiheda asustusega Euroopa linnad nagu Stockholm, Helsingi, Strasbourg ja Tallinn.[2]
Neile ühistele kuludele lisanduvad puhtalt autostumisest tingitud kulud: teede laiendamine, ristmike ümberehitus ning uued ümbersõidud ja läbimurded, mille ainuke eesmärk on rohkem autosid linna ära mahutada.
Autostumise tipp[viide?] ehk küllastumise aste[viide?]. Euroopa riikides n-ö küllastumisaste on ca 600–700 autot 1000 elaniku kohta.[viide?]
Autostumine numbrites
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti autostus 1990. aastatel kiiremini kui mis tahes Euroopa riik oma ajaloo jooksul.[viide?] Tallinnas on viimase 10 aastaga sõiduautode arv kasvanud 2,5 korda. Samal ajal on ühistranspordi osakaal oluliselt langenud.[viide?]
Autos sõitja hingab sisse 30% rohkem saasteaineid kui samas keskkonnas liiklev jalakäija või jalgrattur.[viide?]
Maailma teedel liigub 555 miljonit liiklusvahendit, neile lisandub igal aastal autotehastest 40 miljonit autot, maailma autod kasutavad ära sama palju hapnikku kui miljard inimest.[viide?]
Autode arv 1000 elaniku kohta maailma riikides 2005. aasta andmetel on kiirelt kasvanud: USA-s oli sel ajal 826, Jaapanis 581, Euroopas keskmiselt 400–600 autot. Samas oli Hiinas 15 autot, Aasias 14 ja vähem autot.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2012. Vaadatud 21. veebruaril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.maailmakool.ee
- ↑ Tartu Ülikooli dotsendi Eve Partsi ettekanne "Majanduskasv ja Eesti arengud Euroopa ja maailma kontekstis" 09.02.2012.