August Sabbe
| August Sabbe | |
|---|---|
| Sünniaeg |
1. september, 1909 Paidra, Eesti |
| Surmaaeg |
28. september, 1978 Paidra, Eesti |
| Teenistus |
Eesti Kaitsevägi Eesti Kaitseliit |
| Auaste | reamees |
August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.
August sündis 1. septembril 1909. aastal pere (isa Jaan Hindriku poeg Sabe ja ema Katri Sabe (sündinud Nassar)) noorima lapsena. Tal olid vennad Rudolf ja Heinrich ning õde Hilda. Lapsepõlv läks mööda Võhandu jõe ääres. Eesti Vabadussõja alguses läksid Augusti mõlemad vennad Eesti iseseisvuse eest sõdima. Vend Heinrich langes 1919. aastal, olles Eesti ratsaväe koosseisus. Teine vend Rudolf tuli aga sõjast eluga tagasi ning temast sai Vabadusristi kavaler.
Peale Kaitseväes aja teenimist liitus ta Eesti Kaitseliiduga, kus oli Lasva-Pindi ratsaeskadroni 2. rühmas. Kui isa 1930. aastal suri, tuli Augustil Kaitseliidus olemine lõpetada ja alustada talumehena.
Kui algas Vene okupatsioon ja II maailmasõda, taheti palju noori mehi Vene sõjaväkke. Nagu paljud teised Eesti poisid, otsustas ka August Vene armee asemel valida metsamineku. Koos paljude teiste kaaslastega vallutati 1941. aastal Lasva rahvamaja.
Saksa okupatsiooni ajal tuli August metsast välja ja teda taheti kohe ka Saksa armeesse. Sõja ajal sai aga juhuslikust pommikillust haavata Augusti ema Katri. Nüüd polnud Augustil enam mitte ühtegi pereliiget.
Taas Nõukogude võimu ajal kuulutati välja meeste mobilisatsiooni sõjaväkke. Selle peale läks August uuesti ennast metsa varjama. 1945. aastal lubati kõigil kellel polnud "veresüüd" kaelas metsast välja tulla. Nii tegi ka tema ja hakkas tegema Paidra külas veskitööd.
Veskis võeti aga August kinni ja viidi julgeolekusse, kus talle pandi agendinimeks "Jaan". Tema ülesandeks sai üles otsida tuntud metsavendade salk, kuhu kuulusid Jaan Roots, Arnold Kakko ja Paul Randmaa, ning tuua nad julgeolekusse. August aga põgenes agenditöö asemel uuesti metsa. 1950. aastal sai August just selle salga liikmeks, mida tal kästi julgeolekusse viia. Mehed varjasid ennast Suure Taevaskoja ligidal metsas, punkris. Ta kuulus Rootsi salga nn. tagalameeskonda, kuna ta hoolitses söögi ja varustuse eest. Jaan Roots koos oma salgaga sai surma Räpina lähedal Ristipalos 1952. aastal.
Pärast seda hakkas August ennast üksinda varjama. Enamasti varjas ta ennas Võrumaa ja Põlvamaa metsades, Pindi, Paidra ja Leevi külade lähedal. Augustit otsis nii Põlva kui ka Võru KGB. Pärast pikki otsinguid leiti ta lõpuks Võhandu jõe äärest, kus KGB ohvitser Ervin Oras ja SORVVO inspektor Neeme Taavel ennast samuti kalameesteks riietasid. Alanud rüseluses õnnestus Augustil jõkke hüpata ja seal ennast ära uputada. Võimalik on ka, et ta uputati ära.[1] Ta uppus 28. septembril 1978. aastal. August Sabbe maeti Tartus Raadi kalmistule.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]August Sabbele on püstitatud mälestuskivi tema langemiskohas Võhandu jõe ääres. 1998. aastal paigutati graniidist hauakivi Sabbe kalmule Tartu Maarja kalmistul.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- August Sabbe radadel
- Mart Arold: kohtumine metsavend August Sabbega. Postimees, 1. september 2009