An-Nuşrah' Rinne
See artikkel vajab ajakohastamist. |
An-Nuşrah' Rinne (euroopas on levinud nimi al-Nusra või Jabhat al-Nusra; on ka nimevorm Djabahat an-Nusra; araabia keeles جبهة النصرة لأهل الشام Jabhat an-Nuşrah li-Ahl ash-Shām; "Toetusrinne Suur-Süüria rahvale" või "Abistav sõjarinne") on Süürias[1] ja Liibanonis[2] tegutsev Al-Qaida haru.
Iraagis tegutsev Al-Qaida, tollase nimega Iraagi Islamiriik, moodustas Jabhat an-Nusra 2011. aasta lõpus.[3] Al-Qaida salafi suunaga terrorirühmitus an-Nusra Süüria rinne avati 2011. aasta teisel poolel. Avalikkuse ette ilmusid nad 2012. aasta jaanuaris videoläkitusega.
Organisatsioon an-Nusra ühendab Süüria ja Liibanoni sunni pühasõdalasi, kes lähtuvad salafide džihaadi põhimõtetest. Rühmituse liider on Abu Muhammad al-Jawlani ja neil arvatakse olevat 15 000–20 000 võitlejat. An-Nusra on ISi kõrval teine kõige võimekam salafide organisatsioon Süürias.[4] An-Nusra on mässuliste poolel võitlevatest üksustest kõige sõjakam ja tugevam ning on avalikult teatanud oma allumisest Al-Qaida juhtkonnale.[5]
Ideoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]An-Nusra võitlejate lõppeesmärk on islami(stliku) kalifaadi kehtestamine. Ideoloogiliselt pole erinevatel salafistlikel gruppidel Süürias suurt vahet, kuid sageli on nad omavahel vaenujalal. An-Nusra esmane eesmärk on president Assadi režiimi kukutamine ning šarial põhineva teokraatliku riigi kehtestamine Süürias, kus oleksid keelatud alkohol, tubakas, kino ning televisioon alluks rangele moraalsele kontrollile. See tähendaks vaimset (mitte sisulist) tagasipöördumist keskaega, kus ühiskond alluks šaria seaduste rangele kontrollile. Samas ei eita äärmuslased tehnoloogilist progressi ning kasutavad selle saadusi nagu e-võrku (Interneti), Skype‘i jms oma tõekspidamiste levitamisel. An-Nusra panislamistlikud eesmärgid:
- ühendada pühasõdalased Süürias;
- tugevdada islamistlikku teadlikkust ühiskondliku konflikti olemuse kohta;
- üles ehitada arvestatav sõjaline võime läbi relvahangete ja sõjalise väljaõppe ning kehtestada kontroll väiksemate piirkondade üle;
- kehtestada islamistlik võim Süürias;
- rajada islami kalifaat Levandis (Bilad al Sham).[4]
Organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Organisatsiooni struktuur on üles ehitatud hierarhiliselt ning kõrgeim võim on vaimulikul Konsultatiivnõukogul (Majlis-ash-Shura). Organisatsioonil on igas piirkonnas nii usujuht (šeik) kui ka tollele allutatud sõjaline juht. Rühmitusega liitujad peavad läbi tegema nii usulise kui ka sõjalise väljaõppe. Paljud an-Nusra võitlejad on varem kuulunud Abu Musad al-Zarqawi juhitud rühmitustesse Afganistanis (Heratis) ja Iraagis. Organisatsioon ei tee koostööd opositsiooni poliitiliselt ühendava ja Araabia Liiga poolt Süüria rahva legitiimse esindajana tunnustatud Süüria Revolutsiooniliste ja Opositsioonijõudude Rahvusliku Koalitsiooniga, kuid samal ajal on nad läbi viinud ühisoperatsioone koostöös ilmaliku Vaba Süüria Armeega, eriti just Aleppo piirkonnas, mis on üks tugevamaid vastupanukeskusi Põhja-Süürias. Pühasõdalaste relvastus on moodne ja hõlmab ka rasketehnikat nagu tanke või õhutõrjekahureid, mis on hangitud kas sõjasaagina või ostetud mustalt turult. Paljudel võitlejatel on varasem Afganistani või Iraagi sõdade kogemus.[4]
Seisuga 1. mai 2014 kuulus 15 000 sõdurit Al-Qaida lähedasse rühitusse. Umbes 100 000 (22 brigaadi) pühasõdalast oli Al-Qaidast kaugenenud. Nüüdseks on olukord muutunud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]An-Nusra sõjaline vastupanu on keskendunud Süüria põhjaossa, Aleppo ja Raqqah kubermangudesse. Juulist 2013 kontrollivad nad Ash-Shaddadehi linna Süüria idaosas. Taktikaliselt kasutavad nad palju ning edukalt suitsiiditerrorismi ning autopomme valitsuse ja sõjaväe keskuste hävitamiseks, kuid ka tsiviilelanikkonna vastu. Näiteks viisid nad 2012.a. märtsis läbi eduka terrorirünnaku Süüria õhujõudude luure peakorteri vastu kristlaste linnaosas, mille käigus hukkus 44 inimest. An-Nusrat on süüdistatud ka keemiarelvade kasutamises.[4]
An-Nusrat tuleb eristada teisest takfiri äärmusrühmitusest Islamiriik (IR). Mõlemad on seotud Al-Qaidaga, kuid on sattunud ka omavahelistesse konfliktidesse, sest IR üritas an-Nusrat endale allutada. An-Nusra on valdavalt Süüria-keskne, kuigi tal on ka Liibanoni-haru. Kui an-Nusra põhijõud moodustavad kohalikud võitlejad (süürlased), siis IR-i alla on kogunenud palju rahvusvahelisi võitlejaid (Taani julgeoleku- ja luureteenistuse hinnangul üle 100 Taanist, Soomest 40, Saksamaalt mitusada ja Inglismaalt sadakond). IR-i eesmärgid on palju laialdasemad, nad on püstitanud eesmärgiks islamistliku kalifaadi rajamise, mis hõlmaks vähemalt Suur-Süüria (sh Liibanon ja Palestiina, aga ka Jordaania) ning Iraagi alasid.
On toimunud an-Nusra ja IR-i omavahelised lahingud. IS-i võitlejad on hukanud mitmeid an-Nusra juhte.[4]
Al-Qaida toetab avalikult senist an-Nusra rinnet, mis nimetab end ise ash-Shami al-Qaidaks (Tanzim Qa'edat Al-Jihad fi Bilad Al-Sham). (30.06.2014)
An-Nusrast eraldus Khorasan (22.09.2014 PM).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Zawahiri disbands main Qaeda faction in Syria, GlobalPost.
- ↑ Al-Nusra Front claims responsibility for Lebanon attack, PressTV.
- ↑ Erik Männik. Sõda ja rahu Süürias. Diplomaatia nr 118/119, Juuni 2013 (28.10.2014)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 http://personainfieri.wordpress.com/2014/06/07/salafismi-moju-suurias-jabhat-al-nusra-isis-ja-teised/(28.10.2014)[alaline kõdulink]
- ↑ Erik Männik.Sõda ja rahu Süürias. Diplomaatia nr 118/119, Juuni 2013 (28.10.2014)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Erik Männik. Sõda ja rahu Süürias.Diplomaatia nr 118/119 • Juuni 2013
- 7.juuni 2014: http://personainfieri.wordpress.com/2014/06/07/salafismi-moju-suurias-jabhat-al-nusra-isis-ja-teised/