Alfred Hitchcock
| Alfred Hitchcock | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 13. august 1899 |
| Surmaaeg | 29. aprill 1980 (80-aastaselt) |
| Amet | filmirežissöör, teleprodutsent, lavastaja, produtsent |
| Teosed | Välismaa korrespondent, Loodest põhja poole, Psühho |
| Lapsed | Pat Hitchcock |
| Autasud | Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser |
Sir Alfred Joseph Hitchcock (13. august 1899 London – 29. aprill 1980 Los Angeles) oli inglasest Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -produtsent. Alustanud filmi alal tegevust 1920. aastal Inglismaal, siirdus ta 1939 Hollywoodi.
Hitchcock lõi psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor. Populaarsusest hoolimata ei hinnanud tema kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud. Hitchcock ise pidas oma olulisimaks teoseks filmi "Linnud", mis põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil.[viide?]
1972. aastal anti talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind.[viide?]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Alfred Hitchcock sündis 13. augustil 1899 Londonis Leytonstone'is. Teda kasvatati rangete katoliiklike põhimõtete järgi ning ta käis jesuiitide juhitud Saint Ignatius College'is. Hitchcocki isa suri, kui poeg oli 14-aastane. Ta pidi koolist lahkuma, kuid jätkas õpinguid omal käel. Muuhulgas käis Hitchcock teatris ja kinos ning tutvus USA filmiajakirjadega.[viide?]
1920. aastal avas Londonis oma stuudio USA filmistuudio Famous Players-Lasky, kus Hitchcock sai tööd. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal oli ta režissööri abi. Stuudio aga lõpetas õige pea Suurbritannias tegevuse. Hitchcock võeti seejärel režissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Picturesi stuudiosse. Tema karjäär režissöörina algas lõpuks briti-saksa koostööfilmiga "The Pleasure Garden" (1925).[viide?]
1921. aastal tutvus Hitchcock Alma Reville'iga. Viis aastat hiljem nad abiellusid ning neil sündis 1928. aastal tütar. Alma Reville oli Alfred Hitchcockiga abielus kuni viimase surmani 1980. aastal.[viide?]
Hitchcocki filmid saavutasid väga kiiresti edu. Enamik tema esimestest filmidest võeti väga hästi vastu, kuigi paljud olid häiritud Hitchcocki ebatüüpilisest stiilist. Algusest peale olid tema filmide teemaks mõrvad, kahtlustused, isegi seksuaalne külgetõmme.[viide?]
1929. aastaks, kui Hitchcock tegi oma esimese helifilmi, "Šantaaž" ("Blackmail"), oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui parimaid briti režissööre. Sellele järgnes kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis parima filmi Oscari 1940. aastal.[viide?]
1943. aastal valmis Hitchcockil film "Kahtluse vari" ("Shadow of a Doubt"). Film oli tema filmidest esimene, mille tegevus toimus Ameerikas. Filmi peetakse tänapäeval üheks tema paremaks teoseks ning see oli ka tema enda lemmik.[viide?]
1946. aastal valminud spioonifilmis "Notorious" mängis ka Eestist pärit Ivan Triesault.[1]
1955. aastal sai ta USA kodakondsuse.[2]
USAs valmis Hitchcockil kokku 22 filmi, kuni 1960. aastal ilmus "Psühho" ("Psycho"). See oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. Järgmine film, "Linnud" ("The Birds"), tuli 1963. aastal ning seda peetakse Hitchcocki väga edukatest töödest viimaseks, kuigi ta tegi pärast seda veel viis filmi. Neist viiest tõusevad esile "Marnie" (1964) ja "Meeletus" ("Frenzy") (1972).[viide?]
Oma poole sajandi pikkuse karjääri jooksul kujundas ta välja äratuntavalt iseloomuliku lavastusstiili[3], mille tunnusteks on näiteks inimese pilgu liikumist jäljendav kaamera liikumine[4] ja vaataja sundimine vuajerismile[5]. Paljudel ta filmidel on ootamatu lõpp ja põnevust kasvatav süžee, mis sisaldavad mõrvade ja muu vägivalla kujutamist.[viide?]
2002. aastal nimetas ajakiri MovieMaker ta kõigi aegade mõjukaimaks filmitegijaks.[6]
Filmograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Tummfilmid
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Film | Eestikeelne pealkiri |
|---|---|---|
| 1925 | "The Pleasure Garden" | "Mõnu Aed" |
| 1926 | "The Mountain Eagle" | "Mäe kotkas" |
| 1927 | "The Lodger" | "Üürnik" |
| 1927 | "The Ring" | "Ring" |
| 1927 | "Downhill" | "Alla mäge" |
| 1928 | "Champagne" | |
| 1928 | "Easy Virtue" | |
| 1928 | "The Farmer's Wife" | "Farmeri naine" |
| 1929 | "The Manxman" |
Helifilmid
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Film | Eestikeelne pealkiri |
|---|---|---|
| 1929 | "Blackmail" | "Šantaaž" |
| 1930 | "Juno and the Paycock" | |
| 1930 | "Murder!" | "Mõrv" |
| 1931 | "The Skin Game" | "Naha mäng" |
| 1931 | "Rich and Strange" | "Rikas ja imelik" |
| 1932 | "Number Seventeen" | "Number Seitseteist" |
| 1933 | "Waltzes from Vienna" | "Waltez Viennast" |
| 1934 | "The Man Who Knew Too Much" | "Mees, kes teadis liiga palju" |
| 1935 | "The 39 Steps" | "39 astet" |
| 1936 | "Secret Agent" | "Salaagent" |
| 1936 | "Sabotage" | "Sabotaaž" |
| 1937 | "Young and Innocent" | "Noor ja süütu" |
| 1938 | "The Lady Vanishes" | "Naine kaob" |
| 1939 | "Jamaica Inn" | "Kõrts "Jamaica"" |
| 1940 | "Rebecca" | "Rebecca" |
| 1940 | "Foreign Correspondent" | "Väliskorrespondent" |
| 1941 | "Mr. & Mrs. Smith" | "Mr. & Mrs. Smith" |
| 1941 | "Suspicion" | "Kahtlus" |
| 1942 | "Saboteur" | "Sabotöör" |
| 1943 | "Shadow of a Doubt" | "Kahtluse vari" |
| 1944 | "Lifeboat" | "Päästepaat" |
| 1945 | "Spellbound" | "Nõiutud" |
| 1946 | "Notorious" | "Kurikuulus" |
| 1947 | "The Paradine Case" | "Paradine'i juhtum" |
| 1948 | "Rope" | "Köis" |
| 1948 | "The Paradine Case" | "Paradine'i kohtuasi" |
| 1949 | "Under Capricorn" | |
| 1950 | "Stage Fright" | "Rambipalavik" |
| 1951 | "Strangers on a Train" | "Võõrad rongil" |
| 1953 | "I Confess" | "Ma tunnistan" |
| 1954 | "Dial M for Murder") | "Täiuslik mõrv" |
| 1954 | "Rear Window" | "Tagaaken" |
| 1955 | "To Catch a Thief" | "Et varast püüda" |
| 1955 | "The Trouble with Harry" | "Sekeldused Harryga" |
| 1956 | "The Man Who Knew Too Much" | "Mees, kes teadis liiga palju" |
| 1956 | "The Wrong Man" | "Vale mees" |
| 1958 | "Vertigo" | "Peapööritus" |
| 1959 | "North by Northwest" | "Loodest põhja poole" |
| 1960 | "Psycho" | "Psühho" |
| 1963 | "The Birds" | "Linnud" |
| 1964 | "Marnie" | "Marnie" |
| 1966 | "Torn Curtain" | "Lõhkine kardin" |
| 1969 | "Topaz" | "Topaas" |
| 1972 | "Frenzy" | "Meeletus" |
| 1976 | "Family Plot" | "Pärandus" |
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 Grand Master Award – elutööpreemia (Edgar Allan Poe auhind)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pekka Linnainen (29.12.2013). "Juhan Treisalt, hiidlane Hollywoodis". Estofennia. Vaadatud 22.05.2018.
- ↑ McGilligan, Patrick: Alfred Hitchcock: A Life in Darkness and Light. Regan Books, 2003. A comprehensive biography of the director., p. 512
- ↑ Lehman, David (April–May 2007). "Alfred Hitchcock's America". American Heritage. Archived from the original on 27 December 2009.
- ↑ "Hitchcock: The Moving Observer". 9 September 2015.
- ↑ Bays, Jeff (December 2007). "Film Techniques of Alfred Hitchcock". Borgus.com
- ↑ Wood, Jennifer (6 July 2002). "The 25 Most Influential Directors of All Time". MovieMaker. Moviemaker.com. Archived from the original on 8 June 2011.
Lisalugemist
[muuda | muuda lähteteksti]- Olev Remsu. Filmidraamatehnika. TÜ kirjastus, 2016. Sisaldab filmide "Psühho" ja "Linnud" draamaanalüüsi.
- Auiler, Dan. Hitchcock's notebooks: an authorised and illustrated look inside the creative mind of Alfred Hitchcock. New York, Avon Books, 1999.
- Barr, Charles. English Hitchcock. Cameron & Hollis, 1999.
- Conrad, Peter. The Hitchcock Murders. Faber and Faber, 2000.
- Duckett, Stephane. Hitchcock in Context. Moreton Street Books, 2014.
- Durgnat, Raymond. A long hard look at Psycho London: British Film Institute Pub., 2002
- Giblin, Gary. Alfred Hitchcock's London. Midnight Marquee Press, 2006, (Paperback: ISBN 978-1-887664-67-7)
- Gottlieb, Sidney. Hitchcock on Hitchcock. Faber and Faber, 1995.
- Grams, Martin, Jr. & Wikstrom, Patrik. The Alfred Hitchcock Presents Companion. OTR Pub, 2001, (Paperback: ISBN 978-0-9703310-1-4)
- Leff, Leonard J.. Hitchcock and Selznick. Weidenfeld & Nicolson, 1987.
- Loker, Altan. Film and Suspense. Trafford Publishing, 2006. (ISBN 978-1-4120-5840-7).
- McDevitt, Jim; San Juan, Eric. A Year of Hitchcock: 52 Weeks with the Master of Suspense. Scarecrow Press, 2009, (ISBN 978-0-8108-6388-0).
- Modleski, Tania. The Women Who Knew Too Much: Hitchcock And Feminist Theory. Routledge, 2005 (2nd edition).
- Mogg, Ken. The Alfred Hitchcock Story. Titan, 2008 (revised edition).
- Rebello, Stephen. Alfred Hitchcock and the Making of Psycho. St. Martin's, 1990.
- Rohmer, Eric; Chabrol, Claude. Hitchcock, the first forty-four films (ISBN 978-0-8044-2743-2). F. Ungar, 1979.
- Rothman, William. The Murderous Gaze. Harvard Press, 1980.
- San Juan, Eric; McDevitt, Jim. Hitchcock's Villains: Murderers, Maniacs and Mother Issues. Scarecrow Press, 2013, (ISBN 978-0-8108-8775-6).
- Spoto, Donald. The Art of Alfred Hitchcock. Anchor Books, 1992.
- Sullivan, Jack. Hitchcock's Music. Yale University Press, 2006. ISBN 0-300-11050-2
- Wikstrom, Patrik & Grams, Martin, Jr.. The Alfred Hitchcock Presents Companion. OTR Pub, 2001, (Paperback: ISBN 978-0-9703310-1-4)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Alfred Hitchcock |
- Alfred Hitchcock andmekogus IMDb (inglise)