Ahhurjan

Ahhurjani jõgi (armeenia: Ախուրյան; türgi: Arpaçay; vene: Арпачай või Ахурян) on jõgi Lõuna-Kaukaasias. Ahhurjan saab alguse Arphi järvest Armeenias. Jõgi voolab loodusliku riigipiirina osaliselt ka Armeenia ja Türgi vahel ning suubub Bagarani linna lähedal Araksi jõkke, moodustades selle vasakpoolse kõrvalharu. Ahhurjani valgala suurus on umbes 9500 km² ning jõe kogupikkus 186 km.

Ahhurjani idakaldal asub Gjumri, mis on suuruselt teine linn Armeenias. Jõgi voolab mööda ka neljast Armeenia ajaloolisest pealinnast: Anist, Bagaranist, Jervandašatist ja Jerazgavorsist.

Ajalugu

Kui vallutusplaanidega Bütsantsi sõjavägi saabus 1041. aastal Armeeniasse Širaki maakonda, siis kogunesid Armeenia kindrali Vahram Pahlavouni käsul nende vastu kokku kohalikud Armeenia aadlikud (nakharar'id). Vahram valis välja 30 000 jalaväelast ja 20 000 ratsaväelast ning moodustas nendest kolm divisjoni. Nad lõid rünnaku tagasi, kuid lahing kujunes nii raevukaks, et lahingutegevuse käigus valatud veri olevat voolanud Ahhurjani jõkke ning värvinud selle vood punaseks.

Ahhurjani jõe sillad

Ahhurjani jõel on mitu keskaegse silla varet. Näiteks sild, mis asus Ani linna lähedal, pärineb arvatavalt 13. sajandist pKr, sest lähedusest leitud kirjutise kohaselt tehti seal 14. sajandi alguses silla juurdepääsurambiga seotud ehitustöid. Silla ainus kaar on nüüdseks kokku kukkunud ning järele on jäänud üksnes kõrged toestusstruktuurid, mis olid võib-olla osaks kindlustatud väravast. 19. sajandi rändurite teatel oli varem silla kõrval ka valvepunkt, kuid praeguseks on see kadunud.