Aceh
| Acehi autonoomne provints | |
|---|---|
|
| |
|
indoneesia Nanggröe Aceh Darussalam | |
|
| |
|
| |
Pindala: 57 956 km²[1][2]  | |
|
Elanikke: 5 407 855 (2022)[3] | |
| Rahvastikutihedus: 93,3 in/km² | |
| Keskus: Banda Aceh | |
 |
Aceh ['atšeh] on autonoomne provints (1. järgu haldusüksus) Indoneesias. Hõlmab Sumatra saare põhjapoolse otsa. Piirneb idas Põhja-Sumatra provintsiga.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene sultanaat, Perlak, asutati Acehil 804. aastal. 1205. aastal asutati Acehi sultanaat. Esimese eurooplasena külastas Acehi alasid Marco Polo 1292. aastal. 18. sajandil sattus Aceh Hollandi mõjusfääri. 1873–1903 toimus Acehi sõda Hollandi Ida-India kompanii ja Acehi sultanaadi vahel. Kuigi Holland võitis sõja jätkus sisside relvastatud vastupanu 1942. aasta Jaapani okupatsioonini. 1945–1949 toimunud Indoneesia iseseisvussõjas toetasid Acehi elanikud Indoneesia valitsust. 1953. aastal puhkes Acehil mäss, mille mahasurumiseks kulus keskvalitsusel mitu aastat. 1959. aastal anti provintsile eristaatus.
1976. aastal asutatud Acehi iseseisvusliikumine avaldas keskvalitsusele relvastatud vastupanu 2005. aastani. 15. augustil 2005 sõlmiti Soomes Vantaas rahulepe Acehi Vabastusliikumise ja Indoneesia valitsuse vahel. Lepingu kohaselt pani vabastusliikumine relvad maha ning Indoneesia viis provintsist välja sõjaväe ja politsei. Leppe täitmist valvavad ASEANi ja Euroopa Liidu vaatlejad.
Acehi rannikualad said tugevasti kannatada 2004. aasta India ookeani maavärinas ja sellele järgnenud tsunami tõttu.
Acehil on Indoneesia suurimad nafta- ja maagaasivarud.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Aceh jaguneb 18 maakonnaks (kabupaten) ja 5 linnaks (kota).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]