8. armee (Nõukogude Liit)

Punaarmee 8. armee
Tegev	1939 –
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	Punaarmee; Leningradi sõjaväeringkond; Balti Erisõjaväeringkond; Looderinne; Põhjarinne; Volhovi rinne; Leningradi rinne
Suurus	armee
Lahingud	Talvesõda; Teine maailmasõda Idarinne ; Sõjategevus Eestis 1941. aastal; Sõjategevus Eestis 1944. aastal
Ülemad
Praegune ülem	-

8. armee oli NSV Liidu Punaarmee väekoondis Teises maailmasõjas.

Ajalugu

8. armee formeeriti NSV Liidus oktoobris 1939 Novgorodi piirkonnas paikneva Leningradi sõjaväeringkonna väeosade baasil ning mis osales Nõukogude Liidu ja Soome vahelises Talvesõjas Petrozavodski suunal.

13. juunil 1940 sai 8. armee lahingukäsu Eesti vallutamiseks.^[1]

1940. aasta sügisel anti 8. armee Punaarmee ülemjuhatuse poolt Balti Erisõjaväeringkonna koosseisu. Peale Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise baaside lepingu sõlmimist saabusid 8. armee väeosad läbi Tartu ja Pihkva Eestisse, kus asusid kokkulepitud dislotseeriumiskohtadesse. Oktoobris 1940 aga suundus 8. armee juhtkond juba lähemale uuele NSV Liidu-Saksamaa piirile ning Balti Erisõjaväeringkonna keskusele Lätis, seal asuvasse Jelgava linna ning alustas intensiivseid staabi- ja väliõppusi ning uue piirkonnaga tutvumist.

Teise maailmasõja ajal oli Idarindel okupeeritud Balti riikides peetavate Looderinde kaitselahingute osaline NSV Liidu poolt. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. 3. juulil sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. PBL-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist.

Alates 14. juulist 1941. aastal oli armee Põhjarinde alluvuses, ülesandeks oli teostada Eesti territooriumi kaitset. 8. armee taandus Narva jõe taha 17. augustil, peale taandumist ühendas Põhjarinde juhatus 8. armee Kingissepa kaitsesektoriga. 1942. aastaks taganesid Leningradi piirkonda ning viisid läbi sõjategevust Volhovi rindel Leningradi blokaadi läbimurdelahingutes.

1944. aastal osales NSV liidu relvajõudude ja Leningradi rinde koosseisus Eesti vallutamises – 1944. aasta Narva operatsioonis, septembris 1944 Tallinna vallutamises, oktoobris 1944 koostöös Punalipulise Balti Laevastikuga Moonsundi dessantoperatsioonis.

Juhtkond ja koosseis

Juhataja

13. september – 13. detsember 1939, diviisikomandör, Ivan Habarov (Иван Никитич Хабаров);
13. detsember kuni Talvesõja lõpuni, 2. järgu armeekomandör Grigori Stern (Григорий Михайлович Штерн)
1940. aasta juuni –, kindralleitnant Konstantin Pjadõšev (ru), 8.armee komandör
kindralleitnant, Aleksandr Tjurin, 8.armee komandör
1941. aasta märtsist – kindralmajor Pjotr Sobennikov, 8.armee komandör
– 6. august 1941 kindralmajor Ilja Ljubovtsev, 8.armee komandör
6. august 1941 – kindralleitnant Pjotr Pšennikov^[2], 8.armee komandör

Poliitjuht ja sõjanõukogu liige

kuni 17. detsember 1939, brigaadikomissar S. Šabolov
brigaadikomissar Sergei Šabalov, 8. armee Sõjanõukogu liige
17. detsembrist 1939 – , korpusekomissar K. Zimin (К. Н. Зимин)
diviisikomissar Sergei Šabalov, 8. armee Sõjanõukogu liige

Staabiülem

kuni 17. detsember 1939, polkovnik, seejärel brigaadikomandör G. Larionov
17. detsembrist 1939 – 5. jaanuar 1940, brigaadikomissar F.Rubtsov (Ф. Д. Рубцов)
5. jaanuar 1940 – , polkovnik G. Kotov (Г. П. Котов)
1940. aasta suvi, kindralmajor G. Larionov, 8. armee staabiülem; staabiülema abi Lembit Pärn
- Staabi operatiivosakonna ülem V. Smirnov.
kindralmajor Pavel Ponedelin, 8. armee staabiülem

1939

Armee koosseisus oli:

1. laskurkorpus,
12. laskurkorpus,
56., 75., 87., 139., 155., ja 164. laskurdiviis,
Soome Rahvaarmee 3. Laskurdiviis,
128. motolaskurdiviis^[3].

Pikemalt artiklis Talvesõda#NSV Liidu relvajõud

1940

Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

1941

65. laskurkorpus
- 16. laskurdiviis/16. V. I. Kikvidze nimeline Laskurdiviis, asukoht Eestis
- 11. laskurdiviis, asukoht Narva, ülem kindralmajor N. Sokolov, ülem – kindralmajor M. Šumilov, staabiülem polkovnik G. Buhovets. Lahkus Narvast 14. kuni 21. juuni 1941 mööda raudteed Leetu.
- 3. üksik laskurbrigaad, mis asus Saare- ja Hiiumaal.
11. laskurkorpus ülem kindralmajor M. Šumilov, asukoht Leedu, isikkoosseis 23 661.
- 125. laskurdiviis (125-я стрелковая дивизия), ülem kindralmajor P. Bogaitšuk
- 48. M. I. Kalinini nimeline Laskurdiviis (48-я Тверская стрелковая дивизия имени М. И. Калинина), milles 2 divisjoni 152 mm haubitsat, üks divisjon 122 mm suurtükid ja 107 mm suurtükid.
- 73. suurtükiväe polk
10. laskurkorpus, ülem kindralmajor Igor Nikolajev (1890-1944), staabiülem kindralmajor L. Berezinski, asukoht enne Teise maailmasõja algust Läti, isikkoosseis 25 480.
- 10. laskurdiviis (10-я Тамбовская Краснознаменная имени Северного края стрелковая дивизия), ülem kindralmajor I. Fadejev, asukoht Palanga piirkond
- 90. laskurdiviis (90-я Краснознаменная стрелковая дивизия), ülem polkovnik M. Golubev
- 47. suurtükiväe polk, milles 2 divisjoni 152 mm haubitsat ja üks divisjon 122 mm kahureid.

Viited

↑ Lahingukäsk Punaarmee 8. armeele 13. juunist 1940 Eesti vallutamiseks. - Tuna 4/2006. Lk. 117-119.
↑ Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются., М.: Воениздат, 1985.
↑ 8 Армия, в составе Действующей Армии с 30.11.1939 по 13.03.1940.

Välislingid

Lahingukäsk Punaarmee 8.armeele Eesti vallutamiseks 13.06.1940

[1] Lahingukäsk Punaarmee 8. armeele 13. juunist 1940 Eesti vallutamiseks. - Tuna 4/2006. Lk. 117-119.

[2] Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются., М.: Воениздат, 1985.

[3] 8 Армия, в составе Действующей Армии с 30.11.1939 по 13.03.1940.

[1]

[2]

[3]