1648

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

◄ | 16. sajand | 17. sajand | 18. sajand | ►
◄ | 1610. aastad | 1620. aastad | 1630. aastad | 1640. aastad | 1650. aastad | 1660. aastad | 1670. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1644 | 1645 | 1646 | 1647 | 1648 | 1649 | 1650 | 1651 | 1652 | ► | ►►

1648. aasta (MDCXLVIII) oli 17. sajandi 48. aasta.

Sündmused maailmas

Pikk parlament katkestas läbirääkimised kuningas Charles I-ga. Sellest sai alguse Inglise kodusõja teine faas.
30. jaanuar – Hispaania ja Hollandi saadikud kirjutasid alla Münsteri rahule, mis lõpetas Kaheksakümneaastase sõja ja millega Hispaania tunnustas Vabariiki.
15.–16. mai – Münsteris vahetati Münsteri rahu ratifitseerimiskirju ning lepingu tekst loeti pidulikult ette.
11. juuni – Moskvas algas Soolamäss, mille põhjuseks 1646 kehtestatud kõrge soolamaks.
Juuli – Inglise kodusõda: algas rojalistide mäss.
12. august – Türgi sultani Ibrahim I surmaga läks Osmanite riigis võim Mehmed IV-le.
17.–19. august – Inglise kodusõda: Oliver Cromwell võitis Prestoni lahingus rojaliste ja šotlasi ning hõivas Londoni.
24. oktoober (vkj 14. oktoober) – Saksa-Rooma keisri Ferdinand III, teiste Saksa vürstide, Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Vestfaali rahu, mis lõpetas ametlikult Kolmekümneaastase sõja.
11. november – Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel Saint-Martini saar Kariibi meres.
6. detsember – Pride'i puhastus: Oliwer Cromwelli sõjamehed kõrvaldasid parlamendist presbüterlased.
Parlament hääletas Charles I kohtu alla andmise poolt.
Aasta lõpus viidi vangistatud Charles I üle Hursti lossi.
Tulevane kuningas Charles II põgenes St. Jamesi paleest Haagi.
Bogdan Hmelnõtskõi alustas mässu Poola-Leedu vastu.
Gian Lorenzo Bernini alustas Nelja jõe purskkaevu rajamist Roomas Piazza Navonal.
Lagunes esimene laev, mis kandis nime HMS Dreadnought.
Per Brahe sai uuesti Soome kindralkuberneriks.
Bostonis hukati nõiduses süüdistatud Margaret Jones. See oli esimene selletaoline hukkamine Massachusettsis.

Sündmused Eestis

...

Sündinud

4. aprill – Grinling Gibbons, hollandi päritolu puunikerdaja
2. juuli – Arp Schnitger, saksa orelimeister
26. aprill – Pedro II, Portugali kuningas
6. september – Johann Schelle, saksa helilooja
9. august – Johann Michael Bach, saksa helilooja
12. november – Juana Inés de la Cruz, Mehhiko nunn ja luuletaja
20. detsember – Tommaso Ceva, itaalia luuletaja ja matemaatik
George Jeffreys, esimene Jeffreysi parun, lordkantsler
Giovanni Maria Capelli, helilooja
Hannibal von Degenfeld, švaabi päritolu Venezia väejuht

Surnud

2. veebruar – George Abbott, inglise kirjanik
28. veebruar – Christian IV, Taani kuningas
13. aprill – Martin Faber, saksa arhitekt, kunstnik ja kartograaf
26. mai – Vincent Voiture, prantsuse luuletaja
5. august – Edward Herbert, esimene parun Herbert of Cherbury, inglise õukondlane, sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane, luuletaja ja filosoof
12. august – Ibrahim I, Türgi sultan
1. september – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
17. november – Thomas Ford, inglise helilooja, lautomängija, vioolamängija ja luuletaja
25. detsember – Claudia de' Medici, Toscana printsess ja Austria ertshertsoginna
Emeric Cruce – prantsuse poliitiline mõtleja

Raamatuid

"The Amorous War" (draama; Jasper Mayne)
"Hesperides" (luulekogu; Robert Herrick)