Avalik teave

Avalik teave on avalikke ülesandeid täites koostatud, loodud või saadud teave üldiseks kasutamiseks. Teisisõnu, see on avaliku sektori valduses olev info, olenemata sellest, kas teave on registreeritud dokumendiregistris või mitte. Kui teil tekib küsimusi mingile teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise seaduslikkuses, võtke ühendust inspektsiooniga.

• Avaliku teabe seadus peab avalikuks teabeks mistahes viisil ja teabekandjal olevat ja dokumenteeritud infot, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1 avaneb uues vahekaardis). 
• Mõiste avalik teave põhineb aga Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 avaneb uues vahekaardis, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
• Avalikule teabele juurdepääsupiirangud tulevad AvTS § 35 avaneb uues vahekaardis või eriseadustest.
• Teabe jagamine saab olla kas passiivne avalikustamine: teavet antakse, kui seda nõutakse. Teistel juhtudel on tegu aktiivse avalikustamisega: teabevaldaja pakub ise teavet või teeb selle kättesaadavaks. 
• AvTS § 28 avaneb uues vahekaardis annab loetelu teabest, mille teabevaldajad on kohustatud oma veebilehel avalikustama. 

Avalik teave ei kätke mitte üksnes dokumente/teavet, mis on loodud asutuses või tekib asutuste vahelises suhtluses. Eraisiku kiri asutusele ja asutuse kiri eraisikule on samuti asutuses talletatud avalik teave, kuigi eraelu kaitseks võib sellele kehtida juurdepääsupiirang (vt AvTS-i § 35 lg 1 p 11– 15 avaneb uues vahekaardis).

Avalik teave tekib enamasti riigiasutuste tegevuste tagajärjel, kuid info ei ole alati avalik, kui avalikule teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang tulenevalt avaliku teabe seadusest või eriseadustest.

Avaliku teabe kättesaadavus on vajalik:

• ühiskonna tasandil, aidates muuta avaliku võimu teostamist, avalike teenuste osutamist ja eelarveraha kasutamist võimalikult läbipaistvaks;
• üksikisiku tasandil, tagades isiku pääsu talle vajaliku teabe juurde.

Avaliku teabe seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud teave, mida ei tohi tunnistada asutusesiseseks:

• avaliku arvamuse küsitluse tulemusi;

• üldistatud statistilisi ülevaateid;

• majandus- ja sotsiaalprognoose;

• teateid keskkonnaseisundi kohta;

• teabevaldaja töö või tööedukuse aruandeid ning andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta;

• riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet, välja arvatud välja arvatud delikaatsed isikuandmed või isikuandmed, mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust;

• tarbija huvide kaitsest lähtuvat teavet kaupade ja teenuste kvaliteedi kohta;

• riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut;

• dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta;

• andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta;

• andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta;

• riikliku või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta.

Avaliku teabe seaduse § 36 lõike 2 kohaselt kehtib keeld ka:

• selle mittetulundusühingu, sihtasutuse või äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik;
• teabe suhtes, mis puudutab eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja üleantud vara kasutamist.