Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase tervisliku seisundi kohta.
Terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed ehk eriliiki isikuandmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt, kui tavalisi isikuandmeid. Ühtlasi peab terviseandmete töötlemisel olema tavapärasest hoolsam, sest võimalik privaatsuseriive on suurem ning selliste tundlike andmete kasutamisel võib olla andmesubjektidele märkimisväärne kahjulik mõju. Eriliiki isikuandmete töötlemine on reeglina keelatud, välja arvatud kui esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud asjaolu.
Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs tervise infosüsteemis (digilugu/patsiendiportaal) olevatele isikuandmetele. Patsiendi väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutajal kohustus kohe keelata juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele (tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 593 lõiked 3 ja 4).
Patsient saab ise tutvuda enda isikuandmetega tervise infosüsteemis aadressil www.digilugu.ee. Digiloo vahendusel on võimalik patsiendil keelata nimetatud juurdepääs. Siiski tuleb arvestada, et kui toimub terviseandmete sulgemine tervise infosüsteemis, siis nimetatud teave suletakse kõikide tervishoiuteenuse osutajate (arstide) ees – s.t. ükski arst ei saa teavet, mida konkreetne dokument patsiendi tervise osas sisaldab.
Iga tervise infosüsteemis oleva dokumendi vaatamise kohta jääb infosüsteemi unikaalne logikirje, mis on nähtav tervise infosüsteemi (digilugu/patsiendiportaal) kaudu – https://www.digilugu.ee patsiendiportaali sisse logides on avalehe allosas kast „Logiraamat“, millest on võimalik vaadata infot, kes ja millal on sinu andmeid vaadanud. Tasub arvestada, et puhkuste ajal võib patsiendi andmeid vaadata ka perearsti asendaja jms olukorrad, seega ei pea iga päringu õigsuses kahtlema. Kui siiski tekib küsimusi, saab inimene pöörduda selgituste saamiseks tervishoiuteenuse osutaja poole, kes peab Teie pöördumisele kuu aja jooksul vastama.
Pärast inimese surma on õigus saada inimese andmeid tema pärijal. Pärijaks olekut ei tõenda surmatunnistus ega sünnitunnistus. Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus. Kui pärimismenetlus võtab kaua aega ning terviseandmeid on vältimatult vajalik enne pärimistunnistuse saamist (nt testamendi vaidlustamiseks), siis võib kõne alla tulla ka pärandi vastuvõtmise avalduse alusel andmete väljastamine. Siiski peab arvestama, et pärandi vastuvõtmise avaldus ei anna täit kindlust, et isikust saab pärija.
Pärijale lähevad üle pärandajaga seotud õigused ja kohustused, st mitte ainult vara. Tihti arvatakse, et kui vara ei ole, polegi vaja pärimisõigust notari juures vormistada, kuid ka surnud inimese isikuandmete üle otsustamine on õigus, mis läheb üle pärimise teel. Seepärast ongi vajalik, et pärimismenetlus viiakse läbi ka siis, kui pole registritesse kantud vara, mille üleminek eeldab notariaalset tõendit.
Surma põhjus on märgitud surma põhjuse teatises ja surmateatises, mida väljastatakse surnu omastele tervise infosüsteemi kaudu. Surnu omasteks on surnud isiku abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad. Omasteks võib lugeda ka ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1).
Seega on omastel õigus teada saada surnud lähedase surma põhjus. Selle teada saamiseks saab vastava päringu teha tervise infosüsteemi esitades tõend, et kuulute surnu omaste hulka. Selliseks tõendiks saab olla näiteks väljavõte rahvastikuregistrist. Esitatav tõend tuleks ka allkirjastada, näiteks digitaalselt, et tervise infosüsteem saaks veenduda teie isikusamasuses. Surma põhjuse teada saamiseks ei ole vajalik pärimistunnistuse olemasolu.
Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada. Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111 (LasteKS § 27).
Abivajaja isikuandmed on mis tahes andmed või teave, mis võimaldab abivajaja isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Need on kõikvõimalikud abivajaja isiku kohta käivad andmed, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (IKÜM artikkel 4 p 1). Kõige tavalisemad isikuandmed abivajaja osas on näiteks tema nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed (nt telefoninumber, elektronposti aadress), foto, videosalvestis jne.
Loe lähemalt
Tervishoiuteenuse osutamine algab vastuvõtu aja broneerimisega. Selleks, et arst saaks olla ettevalmistunud vastuvõtuks, on lubatud arstil tutvuda eelnevalt teie terviseandmetega. Millisel kuupäeval enne vastuvõttu arst andmetega tutvub ja milliseid andmeid ta täpselt vaatab, on tervishoiuteenuse osutamist puudutav küsimus (arsti töökorralduse küsimus), millele hinnangu andmine ei ole inspektsiooni pädevuses.
Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses ei ole hinnata tervishoiuteenuse osutamise sisu. Kui Teil on küsimusi, miks arst on vaadanud teie terviseandmeid, tuleb esmalt pöörduda selle arsti poole. Arst peab vastama teile kuu aja jooksul ning kui vastus ei ole rahuldav või teile ei vastata, saate esitada inspektsioonile kaebuse.
Siiski juhime tähelepanu, et tervishoiuteenuse osutamisel võib olla vajadus ka hambaarstil küsida teie varasemat haiguslugu või allergiate olemasolu, et pakkuda teile sobivat ja vastavat tervishoiuteenust.
Esmalt tuleb pöörduda arsti või kliiniku poole ning küsida, miks on teie terviseandmeid vaadatud. Igasugune isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu, mistõttu peab ka arst teie terviseandmeid vaadates suutma tõendada, miks andmeid on vaadatud ja mis on andmete vaatamise õiguslik alus.
Arst peab vastama teile kuu aja jooksul ning kui vastus jääb Teile ebaselgeks või teile ei vastata, saate esitada inspektsioonile kaebuse.
Igasugune isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu, seda ka arstide ja tervishoiuteenuse osutajate puhul. Arstil on tervishoiuteenuse osutajana saladuse hoidmise kohustus, mille raames nad peavad hoolitsema ka selle eest, et patsiendi andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppele patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Andmeid võib siiski avaldada, kui selle tegemata jätmisel võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid või kui andmete avaldamise kohustus tuleneb seadusest (nt abivajavast lapsest teatamine, kohtu nõudele vastamine). Muuhulgas on õigus terviseandmeid küsida kindlustusandjal kindlustuslepinguga seotud toimingute tegemiseks (kindlustustegevuse seadus § 218).
Küll aga peab tervishoiuteenuse osutaja enne terviseandmete väljastamist veenduma, et andmete küsimiseks on olemas õiguslik alus. Kuid ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku seisundi osas. Tervishoiuteenuse osutaja kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud.
Inimesel on õigus teada, kuidas tema isikuandmeid on töödeldud, sh teada saada kellele on arst tema terviseandmeid edastanud. Tervishoiuasutused võivad edastada inimese isikuandmeid asutustele või isikutele, kellel on seadusest tulenev õigus nende andmete töötlemiseks, näiteks Tervisekassa, Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jne.
Piiriüleselt edastatakse patsiendi terviseandmeid, näiteks digiretsepte, et tagada inimestele ka välisriigis kvaliteetne ja efektiivne ravi. Piiriülese andmete edastamise kohta saab täpsemalt lugeda SIIT.
- Juhul, kui Teie lähedane on varasemalt andnud nõusoleku tervishoiuteenuse osutajale (nt perearst) Teile terviseandmete avaldamiseks või Te olete ametlikult määratud eestkostjaks (mh terviseseisundit puudutavate otsuste tegemise osas), siis on õigus arstilt andmeid saada ulatuses, mis on vajalik lähedase haigusseisundist tulenevalt. Andmete avaldamise ulatuse otsustab arst.
- Juhul, kui Teie lähedane on andnud Teile esindusõiguse tervise infosüsteemis, on Teil võimalus tutvuda tema andmetega aadressil terviseportaal.ee.
- Juhul, kui Teie lähedane ei ole andnud varasemat nõusolekut, esindusõigust tervise infosüsteemis või Te ei ole määratud eestkostjaks (mh terviseseisundit puudutavate otsuste tegemise osas), siis ei ole arstil õiguslikku alust Teile andmete väljastamiseks.
Kui on tekkinud olukord, et lähedane võib olla iseendale ohtlik, nt ei võta elutähtsat ravimit ning Teile ei ole teada, mida ja kui palju tuleb talle manustada, siis tuleb Teil suhelda lähedase perearstiga, kes saab hinnata tekkinud olukorra tõsidust ning otsustada, kas ja millises ulatuses on põhjendatud andmete avaldamine. Küll aga ei ole arstil õiguslikku alust avaldada Teile rohkem andmeid, nt kui kaugele on haigus arenenud.
Samuti on igaühe kohustus (sh abi vajava isiku perekonnaliikmetel ja arstil), teatada sotsiaalhoolekannet vajavast isikust viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele (sotsiaalhoolekande seadus § 13).
Juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Eestkoste seadmise saab algatada ka perekonnaliikme (nt abikaasa, täisealise lapse) avalduse alusel (perekonnaseadus § 203).
Last updated: 01.02.2024